/nginx/o/2018/07/31/11140142t1h213d.jpg)
Eestimaalasi hirmutatakse pidevalt D-vitamiini vaegusega, mis võib tekitada arvamuse, et peaksime ka kõik lämbed suvepäevad otsese päikese käes veetma. Nii hull olukord siiski pole.
Perearst selgitab: D-vitamiini saamiseks ei pea pidevalt leitsakus viibima (1)
31. juuli 2018, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis elades peaks iga inimene D-vitamiini juurde võtma - kindlasti peaks võtma lapsed, kes kasvavad, ja eakad inimesed, kel hakkab tekkima luudehõrenemine. D-vitamiini saamine on muidugi hea õigustus, aga teisalt me räägime ju ka nahavähist. Näiteks kui vaadata kuuma maad Austraaliat, siis seal mitte kunagi ei minda päikese kätte katmata kehaga,» rääkis Kivimäe perearstikeskuse perearst dr Karmen Joller Kuku raadios.
Arst soovitab palavaga mitte hulluks minna, vaid hoiduda päikesest tippajal, mis on päevasel ajal umbes kella 15ni. Pärast seda on päikese käes olemine pisut ohutum, ent sellegipoolest tuleb jälgida elementaarseid ettevaatusabinõusid – kanda mütsi, jahutada end, süüa ning juua piisavalt vett.
«Päike hakkab peale ka siis, kui me ei ole otse päikese käes - näiteks läbi pilvede, läbi puuvõrade. Isegi kui istume varjus, siis UV-kiirgus läheb päikeselt maapinnale ja peegeldub sealt tagasi. Isegi kui inimene ei viibi suvel palju päikese käes, saab ta tegelikult natuke UV-kiirgust - see on just nendele, kes muretsevad D-vitamiini pärast,» selgitas perearst.
Päikselistel suvepäevadel tuleb mõelda nii nahavähi kui ka kuumarabanduse ohule. Jolleri sõnul tuleb meeles pidada, et iga elu jooksul saadud päikesepõletus suurendab nahavähi riski ning seepärast ei saa D-vitamiini saamisega küll päikse käes kõrbemist õigustada.
«Teine oht on kuumarabandus, millest on eriti ohustatud lapsed ja eakad ning kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Tuleks juua piisavalt vett ja kindlasti süüa, sest higistades kaotame palju soolasid ja soolakadu põhjustab sageli nõrkustunnet. Kui inimesel on tekkinud vee ja soolade kadu, siis ta tunneb janu ning hakkab jooma, aga on selline tunne, et võiks juua terve mere tühjaks, kuid midagi ei juhtu. Siis aitab näputäis soola või tuleb süüa midagi soolast,» soovitas Joller.
Väljas ning vabaõhuüritustel liikudes peakski alati kaasas olema veepudel. Kui aga inimene palavusest tingituna minestab, ei tohiks hakata teda kohe püsti vedama. Sel inimesel tuleb jalad üles tõsta, võimalusel ta varju viia ning kui ta tuleb teadvusele, siis kohe juua anda. Jahutamiseks võib inimesele veidi vett peale kallata.
«Teadvuseta inimesele suhu ei tohi midagi panna. Kui ta tuleb teadvusele, siis alles juua anda. Minestust loetakse selliseks teadvusetuse seisundiks, mis kestab kuni 30 sekundit. Inimene peaks tulema teadvusele kohe, kui ta pikali heidab. Kui teadvusetus kestab kauem või tekivad muud nähud (krambid, tugev peavalu), siis kindlasti tuleb pöörduda arsti poole. Kui on väga halb seisund, siis kiirabi kutsuda,» pani perearst südamele.