Möödunud nädalal lisandus Eestis 10 uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 8 Viljandimaal ja kaks Raplamaal, seejuures ka need juhud olid seotud Viljandiga. Haiguse leviku põhjusi pole siiiani õnnestunud välja selgitada.
Nädalaga haigestus kollatõppe 10 inimest
17. oktoober 2011, 19:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandiga seotud haigusjuhte on tänaseks registreeritud kokku 81, teatas terviseamet. Kõige enam haigestumisi on Viljandimaal – 66, Tallinnas kaheksa, Raplamaal kolm, Harjumaal kaks ning Pärnu- ja Tartumaal üks A-viirushepatiiti haigestumine.
Haigestunud on kõikide vanusrühmade esindajaid: eelkooliealised- ja koolilapsed, üliõpilased, töölised, töötud, kodused ja pensionärid. Nende lähikontaktsed on perearstide jälgimisel ja neile on soovitatud kaitsta end vaktsineerimisega.
Ühise levikufaktori väljaselgitamiseks on terviseamet küsitlenud põhjalikult kõiki patsiente ning kaasanud puhangu põhjuste väljaselgitamise ja likvideerimise arutelusse AS Viljandi Linna Veevärgi ja Viljandimaa Veterinaarkeskuse töötajaid.
Koostöös on välja selgitatud, et veekaudne levik Viljandimaal ei ole tõenäoline. Toidukaudse leviku puhul pole ühist levikufaktorit õnnestunud välja selgitada.
Arvestades A-viirushepatiidi tekitajate head vastupanuvõimet väliskeskkonnas, võib kinnitada, et nakkus levib praegu olmelisel teel, peamiselt vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.
Leviku piiramiseks tuleb kindlasti pesta korralikult käsi, eriti pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.
Terviseamet tuletab meelde, et haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.
Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järel kujuneb välja eluaegne immuunsus.
Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise intervalliga. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100 protsendil vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus on vähemalt 25 aastat.
A-viirushepatiiti haigestumine Eestis on viimastel aastatel püsinud madal tasemel, enamik haigusjuhtudest on sisse toodud teistest riikidest. Viimane suurim kollatõve puhang oli 1993. a Sõmerus, kus haigestus A-viirushepatiiti 614 inimest. Puhangu põhjustajaks oli tookord saastunud joogivesi.