Vanemas eas võib pearinglus viidata tõsisele tervisemurele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Püsti tõustes võib «silme eest mustaks» minna, sest vererõhk langeb ootamatult.

FOTO: Piotr Marcinski / PantherMedia / Piotr Marcinski

11 000 inimesega tehtud uuringus leiti seos püsti tõusmisel esineva pearingluse või minestustunde ja dementsuse riski vahel.

Ajakirjas Neurology avaldatud USA uuringu tulemustest selgus, et ortostaatilise hüpotensiooniga inimestel oli 54 protsenti kõrgem risk dementsuse väljakujunemiseks. Samuti oli neil kaks korda suurem risk haigestuda isheemilisse ehk veresoonte ummistusest tulevasse insulti, vahendab IFL Science. 

Uuringus osalenute keskmine vanus oli 54 ning neid vaadeldi 25 aasta jooksul. Jälgiti dementsuse ja insuldi esinemist. 1068 inimesel tekkis dementsus ning 842 haigestus insulti. Uuringuperioodi jooksul mõõdeti osalejate vererõhku viiel korral. Vererõhu tugev langus hetkel, mil inimene püsti tõuseb ehk ortostaatiline hüpotensioon võib põhjustada minestust, pearinglust või -pööritust. Uuringu alguses esines seda tüüpi hüpotensiooni 552 inimesel ehk 4,7 protsendil.

Ortostaatilist hüpotensiooni seostatakse südamehaiguse, teadvusekaotuse ja kukkumistega. Uuringu tegijad soovisid teada, kas selline vererõhu langus on seotud ka ajuprobleemidega, eriti dementsusega. 

Uuringu tulemusi kommenteerinud Suurbritannia terviseameti teatel ei ole kindel, kas hüpotensioon põhjustab otseselt dementsuse suurenemist. Lisaks oli uuringu miinuseks see, et hüpotensiooni kohta koguti andmeid ainult uuringu alguses, kuid ei vaadatud, kas inimesed said sellele ravi. Samuti ei teata, kas inimestel, kel alguses hüpotensiooni polnud, seda hiljem ei tekkinud.      

Tagasi üles