/nginx/o/2008/11/28/98441t1h0884.jpg)
Iisraeli teadlane jõudis ühe varasema uurimuse andmeid vähiregistriga kõrvutades järeldusele, et ovulatsiooni esilekutsuvad ravimid suurendavad emakavähi väljakujunemise tõenäosust ravimit mittetarvitavate naistega võrreldes kolm korda.
Viljakusravimid suurendavad vähiriski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimid, mille ülesandeks ovulatsiooni esilekutsumine, on arstidele juba mõnda aega muret teinud, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
Esilagu muretseti munasarjavähi tekkevõimaluse pärast, siis hakati kahtlustama ka suurenenud rinnavähki haigestumise riski. Erinevad uurimistulemused on aga vastukäivad, mistõttu arstid ja patsiendid ei teagi, kuidas nendesse suhtuda.
Probleem tuleneb osaliselt sellest, et vähi väljakujunemine võtab aega aastaid, seega saab suurenenud ohtu tõestada vaid pikaajalise uuringu käigus. Lisaks on teada, et naistel, kes kunagi ei sünnita, on suurem tõenäosus haigestuda erinevat tüüpi vähkidesse, mida tuleb samuti viljakusravimite mõju uurimisel arvesse võtta, kirjutas The Economist.
Et nendest raskustest üle saada, kõrvutas Jeruusalemma Hadassah-Hebrew' ülikooli teadlane Ronit Calderon-Margalit ühe laiaulatusliku uurimuse andmeid vähiregistriga ning analüüsis saadud tulemusi.
Tegemist oli pika küsimustikuga, millele vastasid peaaegu kõik aastatel 1974-1976 Lääne-Jeruusalemmas sünnitanud naised. Vastajaid oli umbes 15 000 ning peamiselt uuriti, kui kaua võttis naistel aega viljastumine, kas nad kasutasid viljakusravimeid ja kui, siis milliseid.
Ülejäänud andmed pärinesid Iisraeli vähiregistrist, kus kõiki vähijuhtumeid on kirjeldatud ning tähistatud isikukoodidega, mille alusel Calderon-Margalit sai välja selgitada, millistel esimese uurimuse 15 000 emast kujunes hiljem vähk. Uurimistulemused avaldati ajakirjas American Journal of Epidemiology.
Analüüsist selgus, et ovulatsiooni esilekutsuvaid ravimeid kasutanud naistel suurenes emakavähi risk ravimeid mittekasutanud naistega võrreldes kolm korda.
Naistel, kellel viljastumine võttis aega üle aasta - mis viitab ka ravimite pikaaegsemale kasutamisele - suurenes risk kaheksakordseks. Siiski oli üleüldine emakavähi tekkimise risk väike, sest see vähitüüp on suhteliselt haruldane.
Eriti tugevalt seostus emakavähi tekkega üks ravim, klomifeen. Seda ravimit kasutatakse siiani laialdaselt esmase ravimina ovulatsiooni puudumise ja seletamatu viljatuse korral, kuigi üks teine 2008. aastal läbi viidud uurimus väljendas selget kahtlust, kas sellest on viimase probleemi lahendamisel üldse kasu.
Calderon-Margaliti uurimuses leiti ka teiste vähitüüpide - eelkõige küll rinnavähi, mitte munasarjavähi - esinemise tõenäosuse suurenemist seoses viljakusravimite kasutamisega, kuid need tulemused polnud nii selged ja üks-ühesed.
Teadlane hoiatab, et selliseid ravimeid tarvitavaid naisi tuleks vähemalt emakavähi suhtes kontrollida.