Tööandjate palve peale töövõimetuslehti kontrollinud haigekassa pole seni alusetult väljastatud töövõimetuslehti tuvastanud.
Töötajate libahaigused pole kinnitust leidnud
18. oktoober 2011, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pärast seda, kui tööandjatel tekkis kohustus samuti haigushüvitisi maksta, pöördutakse meie poole senisest mõnevõrra enam, kuid pöördumiste arv ei ole suur. Kontrollimise käigus ei ole avastatud alusetult väljastatud töövõimetuslehti,» kinnitas haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel.
Näiteks kontrollis haigekassa selle aasta esimese kuue kuu jooksul tööandjate palvel 82 juhtu, kõik töövõimetuslehed olid väljastatud põhjendatult. Mullu samal ajal kontrolliti tööandjate palvel 114 juhtu ning samuti ei tuvastanud ühtegi rikkumist.
Pressiesindaja sõnul kontrollib haigekassa igal aastal töövõimetuslehtede õigsust ja põhjendatust ning luubi alla võetakse ligi 12 000 arvet/dokumenti. «Kontrollide käigus hindavad haigekassa usaldusarstid, kas arst on järginud Eesti seadusi ning kas töövõimetus ja selle pikkus on meditsiiniliselt põhjendatud,» selgitas Koppel.
2001. aasta esimesel poolaastal kontrollisid haigekassa usaldusarstid kokku 889 töövabastuse juhtumit, 117
erineva perearstikeskuse või raviasutuse juures. Kuuel korral avastati rikkumine ja arstile esitati nõue.
Ka mullu tuvastati sama ajaperioodi jooksul kontrollitud arvete seas kuus rikkumist. Ühe rikkumise näitena tõi Koppel juhtumi, kus haiguslehe pikendamine ei olnud meditsiiniliselt põhjendatud. «Taolistel juhtudel vormistabki haigekassa raviasutusele nõude,» lisas ta.
Koppeli sõnul on üldjuhul olnud töövabastus ning selle kestus meditsiiniliselt põhjendatud, diagnoosist tulenev ravi on vastanud juhendile või heale ravitavale ning ellu viidud.
«Masu mõjuga seoseid tuua ei saa, töövabastuse vajaduse üle otsustab ikkagi arst, mitte patsient,» lisas ta.