Millised sümptomid viitavad lihasööjabakteriga nakatumisele?

Plaster on female leg Foto: Csaba Deli / PantherMedia / Csaba Deli

See hirmuäratav bakter levib kiiresti ning tagajärjeks võib olla jäsemete amputeerimine või isegi surm. 

Kõige enam saavad inimesed bakteri läbi erinevate nahavigastuste: marrastused, põletushaavad, lõikehaavad, operatsioonide ja ka putukahammustuste tagajärjel. Kui nahk on vigastatud, on võimalik lihasööjabakter saada ka mereveest, kirjutab portaal Fox News.

On olemas erinevaid tüüpe lihasööjabaktereid, mis lihaste kärbumist võivad põhjustada. Kui inimene on juba bakterisse nakatunud, siis vajab ta kiiremas korras arstiabi. 

Selle haiguse eest ei ole keegi kaitstud, kuigi nõrgema immuunsussüsteemiga inimestel on suurem risk nakatuda. Näiteks on bakter ohtlikum diabeetikutele, vähihaigetele ning maksa- ja neeru probleemidega inimestele.

Varajasteks sümptomiteks on intensiivne valu. Vigastatud koht võib olla turses, põletikuline, punakas ning võib tekkida lööve. Vahel võivad haavad tekitada «krõbisevat» tunnet või teha «krõbisevat» häält. See tuleb sellest, et õhk satub koe alla. Osad lihasööjabakterid tekitavad gaase, milletõttu satub õhk kudedesse. 

Lisaks kaasnevad gripilaadsed sümptomid: palavik, kõhuvalu, pearinglus, kõhulahtisus, külmavärinad, keha muutub valulikuks. Lõpuks tekivad villid, haavandid ning mustad laigud ja mädased kohad nahal. Lihasööjabakterisse nakatanud inimesed võivad sattuda segadusse ning hakata sonima, ka valu tundlikus võib väheneda või tõusta, kuna bakter hävitab närve.

Juba väiksemagi kahtluse korral oleks hea pöörduda arsti poole. Oluline on, et kannatanud saaks kiiresti kangete antibiootikumide kuuri. Vahel peab amputeerima jäsemed, et takistada bakterite edasilevikut teistesse kehapiirkondadesse.

Kõige parem viis lihasööjabakterisse mitte nakatuda on korralik puhastamine ja hügieeni tagamine igasuguste haavade puhul. Isegi väiksed haavad on vaja korralikult ära pesta ja desinfitseerida ning kinni katta seniks, kuni need on paranenud.