Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Perearst: salaja ligi hiiliva jämesoolevähi sümptomeid peab jälgima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arst. Foto on illustratiivne.
Arst. Foto on illustratiivne. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Jämesoolevähk areneb aeglaselt, mistõttu inimesed harjuvad muutustega, kuid tegelikult peaks uue sümptomi ilmnedes kindlasti perearstiga ühendust võtma, sõnas Mähe perearst Vanda Kristjan Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Järjest enam pöördutakse arsti poole hemorroidide ehk päraku veenikomude murega, seda soost ja vanusest hoolimata. Hemorroidide tekkel on geneetiline eelsoodumus, kuid samuti on nende sagenemine tingitud istuvast elustiilist ning liigsest kuiva ja rafineeritud toidu söömisest. Õnneks – vastupidiselt arvatule – ei karda inimesed arstile oma muredest rääkida.

«Roojamisest ja kõhutuultest rääkimise piinlikkuse moment on üle tähtsustatud, praktikas valehäbi ei ole ja patsiendid kurdavad ausalt oma muresid,» rääkis Kristjan. Kui hemorroidid on juba tekkinud, siis nad üldjuhul päris ära ei kao, küll aga võivad olla rohkem ja vähem pundunud. Sellest tulenevalt on ka vaevused erinevad.

«Siiski näiteks pärast sünnitust võivad komud tagasi tõmbuda. Kui nii ei lähe, soovitan esialgu korrigeerida söömist ja liikumist. Kui ebamugavused jätkuvad, on vaja ravi. Kui veritsused on sagedased, võib tekkida kehvveresus, samuti võivad komud valutada ja segada istumist ja käimist,» kirjeldas perearst. Tema sõnul on kirurgiline sekkumine viimane meetod, kui kõik muu on ära proovitud.

Kindlasti peab aga hemorroidi diagnoosi saama, sest hele veri on ka jämesoolevähi tunnus. Komudest küll vähk ei teki, kuid miski ei garanteeri, et hemorroidi diagnoosi saanul ei või ka vähk olla. Seda enam, et jämesoolevähk on väga salakaval haigus – alguses sümptome väga polegi ning haigus areneb tasapisi. Kuid kui näiteks enne oli kõht sageli pigem kinni ja nüüd on lahti või vastupidi, tasub kindlasti perearstiga nõu pidada.

Kahtluse korral suunatakse patsient uuringule. «Koloskoopia on ebamugav uuring, kuid eesmärk on teada saada, mis viga on. Näiteks muutused limaskestas võivad olla vähieelse seisundi tunnus, nii et need saab juba uuringu käigus eemaldada. Kui healoomuline polüüp eemaldatakse, ei saa sinna pahaloomulist tekkida,» selgitas Kristjan.

Jämesoole sõeluuringut on tehtud kolm aastat ja kuigi alguses tuli ette takistusi, siis nüüd on olukord paremaks läinud. Kaebuste korral perearst aga uuringu kutset ootama jääda ei soovita, vaid tuleb võtta kohe ühendust perearstiga.

Kuula raadiosaadet siit

Tagasi üles