Vähile viitavad 12 ohumärki, mida pead teadma

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Vähi ennetamine sõltub küll eluviisist ja keskkonnast, kuid suurem osa on siiski pärilikkusel ning elu jooksul tekkinud geenikahjustustel. Mitu vähiliiki tekivad väheste kaebustega, mistõttu tuleb oma tervise muutumisel hoolikalt silm peal hoida.

Eesti Vähiliit avaldab oma kodulehel ohumärgid, millega ei tohiks küll endale ise diagnoosi panna, kuid mis peaksid igaühe ettevaatlikuks ja tähelepanelikuks tegema. 

Vähiliit soovitab pöörduda perearsti või eriarsti vastuvõtule, kui sul esineb:

  • Verejooks teadmata põhjusel - veri uriinis, veriköha või verine väljaheide; verejooks tupest vanematel naistel; veritsev sünnimärk.
  • Muutused seedetegevuses - pikaajaline kõhukinnisus, kõhulahtisus või soolegaasid teadmata põhjusel, verine väljaheide.
  • Uus või muutunud sünnimärk - sünnimärk, mis on hiljuti tekkinud või muutunud.
  • Neelamisraskused - aja jooksul süvenevad neelamisraskused. Valu ei esine või esineb nõrk valu, kuid on tunne, nagu jääks toit kurku kinni.
  • Köha, mis kestab mitu nädalat või kordub vaheaegadega, samuti veriköha. See kehtib eriti suitsetajate kohta.
  • Häälekähedus, mis kestab rohkem kui paar nädalat.
  • Urineerimisprobleemid - raskused urineerimise alguses, peenike juga ja/või sagenenud urineerimisvajadus (kehtib meeste kohta). Veri uriinis.
  • Nahaalused muhud kaelal, kaenlaalustes, kubemel, munanditel või rindadel. Muhud, mis ei valuta.
  • Pikaajaline palavik, mille põhjus pole teada ja mis kestab üle paari nädala.
  • Kõhnumine - kõhnumine, samuti isu kaotus teadmata põhjustel. 
  • Valu, mille põhjus pole teada ja mis kestab kauem kui paar nädalat.
  • Mitteparanevad haavad - haavad, mis tekivad teadmata põhjusel ja mis ei parane. Haavad võivad aja jooksul suureneda või ka mitte.

Loe vähkkasvaja tekkimisest pikemalt siit.  

Tagasi üles