/nginx/o/2018/08/06/11159443t1h852e.jpg)
Suguelundid pole enamike naiste ega meeste puhul teema, mille muutmise osas saaksime midagi ette võtta. Kas suguelundite suuruses võib aga mingit rolli mängida elustiil?
Kas peenise suurus sõltub elustiilist? Uuring annab vastuse
6. august 2018, 21:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda, kas peenise suuruse muutumist erekteerudes mõjutavad näiteks elustiili puudutavad faktorid, uuris mitmetest maailma ülikoolidest kokku pandud teadlasterühm, kirjutab MedicalNewsToday. Teadustöös osalesid New Orleansi Tulane Meditsiiniülikooli, California Irvine’i Ülikooli ning Tai Mahidoli Ülikooli teadlased.
«Mehed keskenduvad peamiselt peenise suurusele ja väljanägemisele nii tavaolekus kui ka erekteerununa. Selle alusel eristatakse n.-ö. vere- ja lihapeenist,» selgitasid teadlased uurimistöö kokkuvõttes, mis avaldati meditsiiniajakirjas the International Journal of Impotence Research.
Verepeeniseks nimetatakse rahvakeeli suguelundit, mis erekteerununa suureneb märkimisväärselt. Lihapeenis seevastu erektsiooni käigus oluliselt ei suurene, vaid on ka tavaolekus üsna sarnane. Kas miski aga määrab selle, millisesse gruppi mees kuuluma hakkab? Teadlased püüdsid seda uurida ning leidsid, et seda välja selgitada pole nii lihtne.
Uuringus osales 274 erektsioonihäiretega meest. Nende fallose suurust mõõdeti nii lõdvas kui ka erekteerunud olekus. Leiti, et keskmiselt suureneb suguelund erekteerudes nelja sentimeetri võrra. Teadlased eristasid selle alusel verepeeniseid, mis suurenesid nelja sentimeetri võrra või rohkem, ning lihapeeniseid, mis laienesid vähemas ulatuses. Sealhulgas oli 26 protsenti osalenuist neid, kelle fallos suurenes keskmises või suuremas ulatuses ning 74 protsenti neid, kes näitasid väiksemat kasvu.
Seejärel vaadeldi tegureid, mis võivad rolli mängida peenise suuruse muutumises erektsiooni käigus. Nendeks peetakse suitsetamist, diagnoositud diabeeti ning radikaalset prostatektoomiat ehk eesnäärme kirurgilist eemaldamist. Selgus, et paraku pole suguelundi suurusel oluline roll mitte ühelgi neist.
«Ei diabeedi, suitsetamise ega varasema prostatektoomia osas ei esinenud erinevusi vere- ja lihapeeniste osas. Ainuke seos, mille leidsime, oli see, et verepeenisega mehed on pigem vallalised ja nooremad,» kirjutasid teadlased.
Põhjus, miks noorematel meestel esineb pigem verepeenist, on puhtalt füsioloogiline, kuna mehe keha muutub vananedes. «Kui mees saab vanemaks, kaasnevad ka füsioloogilised muutused, näiteks suureneb kehas põletike hulk, koed kaotavad oma elastsust, lihaskoe osakaal hakkab vähenema, väheneb ka verevool suguelundisse,» nentisid teadlased. Siiski panid nad südamele, et tegu on suhteliselt väikse valimiga uuringuga ning edaspidi peaks sellele teemale rohkem tähelepanu pühendama.
Loe veel: