Arst avaldab, miks sääsehammustust kratsida ei tasu

Sääsehammustustest tulnud kublad kätel.

FOTO: LAURI KULPSOO / PM/EMF

Putukahammustused paranevad kõige etemini, kui neid üldse ei puudutata. Väiksel osal inimestest võib aga ka sääsehammustus tõsise reaktisooni tekitada.  

Kui leevendad sääsehammustuste sügelust kratsimisega, võib tekitada veelgi rohkem põletikku ja infektsiooni, rääkis Pennsylvania erakorralise meditsiini arst Ronald McRipley portaalile Accu Weather.

«Kui kupp muutub põletikuliseks, hakkab see rohkem sügelema. Infektsioon muudab hammustuse aga valulikuks ja puudutusele õrnaks,» rääkis McRipley. Tema sõnul aitab sügeluse vastu külmakompress. McRipley soovitab ärritunud nahka rahustada veel käsimüügisalvidega, nagu kalamiini või hüdrokortisooni kreemiga. Tugevama reaktsiooni puhul võib proovida suukaudseid allergiaravimeid.

Enamasti lähevad sääsehammustused iseenesest üle, kuid mitte kõigil. «On väike grupp inimesi, kes reageerivad sääsehammustusele tõsiselt: tekib palavik, peavalu või muud infektsiooni sümptomid,» rääkis McRipley. Lastel ja nõrgenenud immuunsussüsteemiga inimestel võib hammustuse kohas olla suur paistetav või punane ala.

Pediaater Kaja Julge kirjutab tervisenõustamisportaalis Kliinik, et enamasti «harjutakse» sääsehammustustega ära ja need tõsiseid reaktsioone ei tekita. «Tavaliselt tekib üksikute esimeste torgete järgselt taluvus ja selleks ajaks kui sääski on rohkem liikvel, on reaktsioonid juba väiksemad,» lisab ta.

Julge soovitab rahustava toimega pealekantavaid tooteid, näiteks tsinki sisaldavad kreemid, pastad, pihustid, mida saab apteegist retseptita. «Käsimüügiravimitest efektiivsemad on hormoonkreemid ja kui katki kratsitud kublale on lisandunud bakter, tuleks kasutada kreeme või salve, milles on lisaks hormoonile antibakteriaalse toimega ravim (Fucicort, Fucidin H jt),» sõnas ta. Arst soovitab ägedama allergilise reaktsiooni korral lisaks paiksele ravile kasutada antihistamiinse toimega tablette. 

Loe ka neid

Tagasi üles