:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/07/11161747t1h0a69.jpg)
Kuigi surmasid ei saa seostada otseselt kõrge õhutemperatuuriga, veab sellistes tingimustes tervis sagedamini alt.
Paradoks: kuumalainest põhjustatud surmad jäävad statistikas nähtamatuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi suuremate haiglate statistika alusel pikalt püsinud kuumalaine raskete tervisehädade hulka ei kasvatanud, võis selle vältel surra Eestis inimesi tavapärasest siiski kuni kolmandiku võrra rohkem, vahendab ERR teadusportaal Novaator.
«Paarikümne kraadine õhutemperatuur on inimestele ideaalne, aga 27 ºC kraadi juures hakkab suremus juba tõusma, 30 ºC juures väga oluliselt. Seda juba ühe päeva järel. Selleks pole vaja mitut päeva kestvat kuumalainet,» sõnas Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru.
Äärmuslike õhutemperatuuride tervisemõju on näha enamasti vahetult või mõned päevad hiljem. «Peamisteks surmapõhjusteks on äärmuslike kõrgete õhutemperatuuride korral kardiovaskulaarsed ja respiratoorsed haigused, kuid ka välispõhjused nagu liiklussurmad ja uppumised,» sõnas 2010. aasta ebatavaliselt sooja suve mõju uurinud Kaidi Rekker.
Loe kuuma põhjustatud surmadest lähemalt Novaatorist.