Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Kontorilaual võib pesitseda sadu kordi rohkem baktereid kui WC prilllaual (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töölaual võib olla 400 korda rohkem bakterid kui prilllaua
Töölaual võib olla 400 korda rohkem bakterid kui prilllaua Foto: luciano de polo / PantherMedia / luciano de polo

Ei tohiks olla enam üllatus, et töölauad kubisevad bakteritest, kuid kas teadsid, et neil võib leiduda 400 korda rohkem bakterid kui prilllaual? Enamik mikroobidest satub lauale inimese, telefoni ja klaviatuuri küljest.

Arizonase Ülikoolis tehtud uuringutes leiti, et inimesed ise levitavad oma tegevuse ja asjadega kõige enam baktereid, kirjutab Conversation. Leiti, et meeste töölaudadel, telefonidel, töövahenditel ja isiklikel asjadel pesitseb 3-4 korda korda rohkem baktereid kui naiste omadel. Põhjuseks peetakse seda, et tihtipeale on meeste lauad suuremad, mistõttu on ka bakterite levikupindala suurem. Mehed ei pruugi ka lauda nii tihti koristada kui naised. 

Nottingham Trenti Ülikooli lektor Michael Loughlin rääkis, et tegelikult mõjutab büroohoones esinevate bakterite osakaalu ka see, kuidas hoone on ehitatud ning kus see asub. Pole sugugi imelik, et näiteks temperatuuri, õhuniiskuse ning ümbritseva keskkonna erisusi arvesse võttes on erinev see, kui palju ja milliseid baktereid hoones leidub.

Suurema osa mikroobe kannavad lauale aga inimesed ise näiteks oma käte ja riietega. Näiteks klaviatuuri ja hiirt kasutatakse päeva jooksul palju ning need kubisevad erinevatest bakteritest, mille oleme oma kätega sinna kandnud.

Uuringutes selgus ka see, et lauatelefonidel on kümme korda rohkem bakterid kui prill-laual. Nutitelefonidel leiti aga vähem baktereid. Oma telefone tasub tihti puhastada, sest me paneme need näo lähedale ning sellega võivad bakterid sattuda suhu ja kõrva ning tekitada terviseprobleeme.

Tänapäeval on enamus paberimajandusest küll digitaalne, aga ka paberid on üheks heaks kohaks, kus bakterid saavad vohada. Ka raamatukogust laenutatud raamatud ja ajalehed kubisevad bakteritest, sest mõtle, kuid paljud inimesed on neid enne sind katsunud. Inglismaal kehtib sarlakite leviku tõttu isegi nõue, mis käseb raamatu laenutajal oma haigestumisest teada anda, et hiljem saaks tema tagastatud raamatu kas desinfitseerida või hävitada. 

Tasub mõelda ka seda, kellega tööl oma kirjutusvahendeid jagada. Kui sa oled inimene, kellele meeldib pastakaotsa närida ning laenad seda kaastöötajale, kes näiteks ei pese pärast tualetiskäimist käsi, siis need bakterid satuvad sulle suhu. Hea hügieeni tagamiseks tuleb puhastada oma telefoni, lauda ja töövahendeid üsna regulaarselt ning muidugi hoolitseda ka omaenda hügieeni eest - pärast tualetis- ning õueskäiku ära unusta kätepesu!

Tagasi üles