Ta ise sai õnneks oma lastel parasiitidele õigel ajal jaole, kuid vannub tulist kurja, kuna avastas kaks satikat ka enda juustest: «Ja veel 11. pulma-aastapäeval! Nii ma siis istusin teises toas ja panin endale mürki pähe, samal ajal kui teised šampust jõid ja tähistasid… No see pulma-aastapäev jääb küll igaveseks meelde!» lisab ta naerdes.
«Arvamus, et peatäid on märk kehvast hügieenist, on aegunud ja ekslik,» kinnitab ka Apotheka apteeker Kerli Valge. «Nendega võib kimpus olla ka piinlikku puhtust armastav inimene.»
Valge selgitab, et peatäid levivad eelkõige neis paikades, kus on palju inimesi tihedalt koos, näiteks lastelaagris, lasteaias ja koolis, sest lapsed puutuvad mängides sageli peadpidi kokku – nii liiguvad täid ühelt pealt teisele. Täid võivad levida ka ühise kammi, patsikummide ja mütside, aga ka näiteks bussi või kino seljatoe kaudu.
«Kuigi paljud arvavad, et täisid võib saada koertelt ja kassidelt, siis nii see ei ole,» rahustab apteeker. «Peatäid elavad vaid inimese peas, sest vajavad eluks inimese verd.»
Kuidas täidele kõige kiiremini jälile saada?
Parim ja kiireim viis on lapse pea vähemalt kord nädalas põhjalikult üle vaadata, annab Valge nõu. «Nakatumisest annab juba märku kas või ühe elusa täi leidmine. Kindlasti tuleb lapse pead kontrollida siis, kui ta kratsib kukla- või kõrvatagust piirkonda, mis on täide lemmikpaigad. Verd imedes eritab täi sülge, mis ärritab nahka ja tekitab sügelust. Paraku tekib kihelev tunne alles nädalaid pärast nakatumist ning siis ei piirdu leid enam ainult ühe täiga. Lisaks võib kratsimise tagajärjel olla nahale tekkinud põletikuline lööve,» selgitab asjatundja.