Lapsevanemad, ettevaatust! Täid löövad laagrihooajal laste peades hoogsalt tantsu

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee ja teemaveebide osakonna juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatäid levivad eelkõige neis paikades, kus on palju inimesi tihedalt koos, näiteks lastelaagris, lasteaias ja koolis, sest lapsed puutuvad mängides sageli peadpidi kokku.
Peatäid levivad eelkõige neis paikades, kus on palju inimesi tihedalt koos, näiteks lastelaagris, lasteaias ja koolis, sest lapsed puutuvad mängides sageli peadpidi kokku. Foto: stocksnap

«Ma olin nii tige!» lajatab kahe lapse ema Laila hingetäiega, kui alustab juttu sellest, kuidas kaunil suvisel ajal oma tütarde peast pahad putukad avastas. Asja lähemalt uurides sai ta kiirelt selgeks, et lapsevanemad on täidest teadlikud, kuid lapse sõprade vanematele teavitustööd tegema ei vaevu.

Laila on mures: hetkel, kui laagrihooaeg veel kestab ning koolid pole veel uksi avanud, ei jõua info täidest teiste vanemateni. Miks lapsevanemad oma võsukeste sõprade perede hulgas asjast ei räägi, on ebaselge, kuid inimlikust aspektist isegi arusaadav: ju häbenetakse asja teemaks võtta.

«Suve alguses räägitakse meile puukide ohtlikkusest söögi alla ja söögi peale, aga täidest – ei sõnagi,» tahab Laila kõigile südamele panna, et see probleem on reaalne ja tõsine ka suveperioodil. «Enamus vanemad aga ei oska seda oodata. Kui probleemist teadlik oldaks, osataks ehk juba kohe lapsi jälgida ning saadaks täidele varakult jaole ning need ei levi tervele perekonnale.»

Lailale tundub ka, et mõned vanemad pole lihtsalt asja tõsidusest teadlikud. Kui ta oma tütre sõbratari emaga rääkis, nentis see, et jah, tõepoolest: tema lapsel on täid küll, aga ühendust ise ei võetud, kuigi oli teada, et lapsed veetsid aega koos. «See oleks teinud mind juba eos ettevaatlikuks ja oleksin osanud probleemi oodata,» on Laila nördinud.

Teine mure, mis Lailal seoses täidega hingel, on tõrjevahendite kallidus. «Ilmselt pole asi üldse halvas hügieenis – kui pudel täišampooni maksab mitukümmend eurot, siis selge, et kehvema sissetulekuga pered ei saa seda endale lubada, isegi kui tahaksid.» Muuhulgas tõdeb naine, et apteegist tõrjevahendite kohta uurides selgus, et ka teised järjekorras olijad on sama asja pärast seal ning farmatseudi kinnitusel on tegu suvisel ajal väga levinud probleemiga.

Ta ise sai õnneks oma lastel parasiitidele õigel ajal jaole, kuid vannub tulist kurja, kuna avastas kaks satikat ka enda juustest: «Ja veel 11. pulma-aastapäeval! Nii ma siis istusin teises toas ja panin endale mürki pähe, samal ajal kui teised šampust jõid ja tähistasid… No see pulma-aastapäev jääb küll igaveseks meelde!» lisab ta naerdes.

Asi pole hügieenis

«Arvamus, et peatäid on märk kehvast hügieenist, on aegunud ja ekslik,» kinnitab ka Apotheka apteeker Kerli Valge. «Nendega võib kimpus olla ka piinlikku puhtust armastav inimene.»

Valge selgitab, et peatäid levivad eelkõige neis paikades, kus on palju inimesi tihedalt koos, näiteks lastelaagris, lasteaias ja koolis, sest lapsed puutuvad mängides sageli peadpidi kokku – nii liiguvad täid ühelt pealt teisele. Täid võivad levida ka ühise kammi, patsikummide ja mütside, aga ka näiteks bussi või kino seljatoe kaudu.

«Kuigi paljud arvavad, et täisid võib saada koertelt ja kassidelt, siis nii see ei ole,» rahustab apteeker. «Peatäid elavad vaid inimese peas, sest vajavad eluks inimese verd.»

Kuidas täidele kõige kiiremini jälile saada?

Parim ja kiireim viis on lapse pea vähemalt kord nädalas põhjalikult üle vaadata, annab Valge nõu. «Nakatumisest annab juba märku kas või ühe elusa täi leidmine. Kindlasti tuleb lapse pead kontrollida siis, kui ta kratsib kukla- või kõrvatagust piirkonda, mis on täide lemmikpaigad. Verd imedes eritab täi sülge, mis ärritab nahka ja tekitab sügelust. Paraku tekib kihelev tunne alles nädalaid pärast nakatumist ning siis ei piirdu leid enam ainult ühe täiga. Lisaks võib kratsimise tagajärjel olla nahale tekkinud põletikuline lööve,» selgitab asjatundja.

Kuidas täidest vabaneda?

«Täide avastamine on mõistagi ebameeldiv, kuid paanikaks pole põhjust,» rahustab Valge. «Möödas on ajad, mil tüdrukutel tuli kiharad maha lõigata ja poistel pea kiilaks ajada.»

Apteegis on piisavalt vahendeid, mis aitavad täidest edukalt lahti saada ka soengut muutmata. Sobiva preparaadi leidmiseks tasub nõu pidada apteekriga, kes õpetab, kuidas seda õigesti kasutada.

Täidest ja tingudest aitavad hästi vabaneda dimetikooni sisaldavad lahused, näiteks Nyda või Zap X. Dimetikoon tungib tänu oma füüsikalistele omadustele täi hingamissüsteemi, tõrjub sealt välja õhu ja lämmatab täi. Ühtlasi blokeerib dimetikoon ka tingude ehk täimunade hingeavad, takistades seeläbi muna koorumist ja arenemist peatäiks, selgitab Valge. Tänu sellisele toimemehhanismile ei ole ohtu, et täid dimetikooniga kohaneksid ja ei hukkuks. Uuringud on näidanud, et juba viis minutit pärast dimetikoonilahuse juustesse kandmist sureb 100 protsenti peatäisid.

«Lisaks leiab apteegist ka täisid tapvaid šampoone, mida võiksid kasutada kõik, kes on kokku puutunud inimesega, kel äsja avastatud peatäid,» räägib Valge. «Šampoonid pesevad juukseid ja kaitsevad peatäide eest, katkestades nende elutsükli ja lõpetades nende leviku juba enne täide olemasolu avastamist. Šampooni võiksid kasutada ka täitõrje juba läbi teinud inimesed, sest ehkki täilahus tapab kõik täid ja tingud, ei ole välistatud, et diivani seljatoelt või riietelt siiski mõni täi või ting tagasi juustesse satub.»

Elektrooniline täikamm

Apteegist leiab ka elektroonilise täikammi ZAP-X, mis on välja töötatud spetsiaalselt inimestel esinevate täide ja tingude hõlpsaks ja tulemuslikuks hävitamiseks, kahjustamata seejuures juukseid ja peanahka. Putukatega kokku puutudes tekitavad kammipiid elektripinge, mis on inimesele märkamatu, kuid mis tapab täid ja tingud silmapilkselt.

ZAP-X on täiesti valutu ja ohutu isegi väga väikestele lastele. Kammimise käigus jäävad täid ja tingud valtsterasest piide taha ja eemaldatakse juustest. Kuna täikammiga töötlemisel ei kasutata keemilisi toimeaineid, võib protseduuri teha nii tihti kui vajalik, tutvustab Valge uudset lahendust.


TASUB TEADA

Milline on peatäi?

Täiskasvanud peatäi on pruunikas umbes seesamiseemne suurune parasiit. Toiduta, milleks on inimese veri, ei suuda ta elada kauem kui paar päeva. Regulaarselt verd imedes võib emane täi elada 30–40 päeva ja muneda selle aja jooksul paar-kolmsada muna.

Millised on tingud?

Tingud on peatäi munad, mis on ovaalsed, valkja või pruunika värvusega ja umbes 1–2millimeetrise läbimõõduga. Nad kinnituvad peanaha lähedal tugevalt juuksekarva külge. Kui neid ära ei hävitata, kooruvad neist kaheksa-üheksa päeva jooksul uued nööpnõelapea mõõtu täid, kes saavad täiskasvanuks umbes nädala jooksul. Hallikad ja läiketa tingud on surnud või tühjad kestad, millest on koorunud uued täid.

Allikas: Apotheka apteeker Kerli Valge

Loe ka: mida teha, kui oled leidnud lapse peast täid?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles