Asjad, mida uriin sinu tervise kohta paljastab

Pissiv poiss Brüsselis.

FOTO: Ana Flašker / PantherMedia / Scanpix

Uriin on võrdlemisi hea tegur, mille järgi saame infot näiteks oma vedelikutaseme ja neerude töö kohta. Lisaks saame sel igapäevaselt silma peal hoida.

Igaüks saab tarbitava toidu ja joogiga erineva koguse vitamiine, mineraalaineid ja võimalikke kahjulikke jääkprodukte, kirjutab List. Ebavajalikest jääkidest asub keha vabanema neerude abil, mis neid filtreerivad. «Neerude peamine funktsioon ongi reguleerida kõike, mis satub vereringesse ning selle tegevuse kõrvalprodukt on uriin,» kirjeldas uroloog dr Barrett Cowan. Uriiniga väljutame ka kehas leiduva liigse soola ja vedeliku.

Kui neerud ei tööta piisava võimsusega ning urineerimine on raskendatud, võivad kannatada organismi olulised funktsioonid ning inimene jääda väga haigeks. Seepärast on oma tervise huvides parem hoida silm peal sellel, kas urineerimine on regulaarne ning uriini välimust saab pidada «tervislikuks». Kõige kõnekam on sel puhul uriini värvus, sõnas dr Cowan. Muutustest annavad märku ka uriini lõhn ning vaevused ja valud urineerimisel.

Hele uriin on hea märk

Sa pole kindlasti mitte ainuke, kes nuputab selle üle, kas uriini värv on normaalne. Uroloog dr Adam Ramini sõnul on see üks enim küsitud küsimusi. Uriini värvus sõltub näiteks elustiilist ning haigustest. Üldiselt annab aga helekollane läbipaistev uriin märku, et vedelikega on kehas kõik normis. Kui tarbida diureetikume, paneb see sagedamini urineerima ning võib samuti uriini värvust lahjendada. Tumekollane või oranžikas uriin peaksid tegema tähelepanelikuks, kuid enamasti pole muretsemiseks põhjust.

«Mõnel inimesel võib näiteks sage porgandisöömine värvida uriini teatud perioodiks oranžikaks,» sõnas dr Ramin. Üldjuhul kehtib aga reegel, et tumedam uriin näitab mõningast vedelikupuudust. Kui sa pole piisavalt vett joonud või vesiseid toite söönud, muutuvad ühendid uriinis kontsentreeritumaks ning see avaldubki tumedamas värvuses. Uriini värvuse muutumist võivad põhjustada ka teatud ravimid ning toidulisandid, mistõttu nende manustamisel selle kohta küsida.

Veri uriinis

Enamik inimesi teab, et veri näiteks uriinis või väljaheites on ohumärk. «Olgu tegu kergema infektsiooni või vähiga, verine uriin pole kunagi normaalne ning vajab kohest uroloogi tähelepanu,» tõdes dr Ramin. Kui veri värvib uriini punaseks või roosaks, võib viga olla ka neerudes, lisas dr Cowan. Samas on ka siinkohal tegu nähtusega, mis ei pruugigi tegelikult viidata haigusele. «On olnud patsiente, kes tulevad punast uriini kaebusega ning nõuavad analüüside tegemist. Muidugi ma teen seda ning kui analüüsidest midagi ei selgu, olen küsinud, et ehk on nad lähiajal palju peeti söönud. Kui jah, siis selles ongi põhjus,» rääkis dr Cowan.

Kui uriin haiseb

Teine sagedasem küsimus uroloogidele on see, kas uriinil peaks olema lõhn. Dr Ramini kinnitusel peaks uriin olema pigem lõhnatu või õrna ammoniaagile sarnaneva lõhnaga. Tugev ning ebameeldiv lõhn võib viidata nakkusele kuseteedes või suguelundites, näiteks kandidoosile. Huvitav põhjus uriini lõhna muutumiseks on ka rasedus – sellest põhjustatud hormoonitootmise tõttu võib uriinil olla kirbe lõhn, eriti esimesel trimestril. Uriini lõhna võivad mõjutada ka tugevamaitselised toidud ning isegi kohv.

Valu urineerimisel

Nii nagu punaseks värvunud uriin, peaks ka valutunne äratama inimeses tähelepanu. Kuigi valu ja põletav tunne urineerimisel on ebameeldiv, on dr Cowani arvates pigem hea, et see tekib, sest nii saab seisundile kiiremini jälile. Enamasti on sel juhul tegu kuseteede infektsiooniga, mis vajab arsti tähelepanu.

Loe ka neid

Tagasi üles