Vähivorm, mis tabab varem kui teised

Kogu uuringus vaadeldud ajaperioodi jooksul haigestusid naised nahamelanoomi rohkem kui mehed.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Nahamelanoom on üks agressiivseimaid pahaloomulisi kasvajaid oma suure metastaseerumise potentsiaali tõttu. Pooled melanoomi esmasjuhud diagnoositakse enne 55.–57. eluaastat. 

Valdav enamus ehk 90 protsenti kõikidest nahavähkidega seotud surmadest on tingitud melanoomist. Nahamelanoomi haigestutakse võrdlemisi varases eas võrreldes teiste vähipaikmetega, mediaanvanus haigestumusel on 55–57 aastat, kirjutab Med24.

Kõige rohkem haigestutakse nahamelanoomi Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias ning Uus-Meremaal. Piirkondades nagu näiteks Aafrika ning Aasia jääb haigestumus madalamale tasemele, põhjuseks loomulik tumedam nahapigmentatsioon võrreldes kõrge haigestumusega piirkondade peamiselt heledanahalise rahvastikuga.

Sel suvel Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös «Nahamelanoomi esmashaigestumus Eestis» leiti, et 15-aastastel ning vanematel isikutel diagnoositi Eestis perioodil 1970–2015 kokku 4771 nahamelanoomi esmasjuhtu. 37 protsenti haigestunutest olid mehed ning 63 protsenti naised.

Perioodil 1995–2015 diagnoositi nii meestel kui naistel melanoom 73 protsendil kõigist juhtudest lokaalses staadiumis, naiste hulgas avastati enam juhte lokaalses staadiumis võrreldes meestega. Kõige sagedasem nahamelanoomi algkolde asukoht perioodil 1983–2015 oli meestel kehatüvi. Seal esines diagnoositi meestel melanoom 53,6 protsendil juhtudest ning naistel 32 protsendil juhtudest. Naistel leiti erinevalt meestest võrdlemisi tihti kasvaja alajäsemetelt, mis moodustas 34 protsenti esmajuhtudest.

Uuritud ajaperioodi iseloomustab nahamelanoomi haigestumuse pidev tõus – nii meestel kui naistel tõusis standarditud haigestumus keskmiselt neli protsenti aastas. Haigestumus tõusis peaaegu kõigis vanuserühmades, välja arvatud 15–24-aastaste meeste seas. Kõigis vanuserühmades ilmnes haigestumuse tõus periooditi: haigestumus oli madalaim 1970–1979 ning kõrgeim perioodil 2010–2015.

Nahamelanoomi esmashaigestumus Eestis tõuseb jätkuvalt. Vajalik on rahvastikupõhise nahamelanoomi ennetuse rakendamine, milleks on UV-kiirgusega kokkupuute vähendamine ning päikesepõletuste vältimine, eriti lapse- ja noorukieas. 

Vähem oluline ei ole ka tööealiste ja eakate teadlikkuse tõstmine, sest üheks väga oluliseks nahamelanoomi, aga ka teistesse halvaloomulistesse kasvajatesse haigestumuse tõusu põhjuseks on rahvastiku vananemine. Efektiivsete ennetusmeetmete puudumisel on tõenäoline, et nahamelanoomi esmashaigestumus Eestis jätkuvalt tõuseb keskmise eluea pikenemisega seoses. 

Loe ka neid

Tagasi üles