Töötajad vigastavad teadmatusest pidevalt oma nahka

Ka kummikinnaste ja puhastustoodete hooletu kasutamine võib nahale viga teha.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Nahk on pidevas kontaktis ümbritseva keskkonnaga, puutub kokku töövahendite, kemikaalide, riiete ja ilmastikutingimustega. Hoolimata sellest, et nahk taasloob end nelja nädalaga, tuleb teda igapäevaselt kaitsta.

Tööinspektsiooni töötervishoiu talituse järelevalve osakonna juhataja Silja Soone sõnul esineb palju naha vigastamisega seotud õnnetusi. «Viimase kahe aasta jooksul on niisuguseid juhtumeid olnud üle 200, seega on probleem tõsine,» rääkis ta Tööelu portaalile.

Üheks peamiseks põhjuseks on ohtude vähene teadvustamine. Soone hinnangul on endiselt väga levinud mõtlemine, et «minuga seda ei juhtu», kuid statistika näitab vastupidist. Tema arvates on lahenduseks nii tööandja kui ka töötaja poolt vaadates korrektne riskide analüüsimine ja maandamine. Kui on selge arusaamine tööl leiduvatest ohtudest, siis saab võtta kasutusele vajalikud abinõud ning kontrollida nende täitmist.

Nahk ja kemikaalid

Inimese naha pealispind on kergelt happeline. See on kasulik, sest aitab vältida haigusttekitavate bakterite sissetungi ja paljunemist. Kerge happelisus kaitseb nahka ka liigse kuivamise eest. Kui puutume aga kokku ohtlike ainetega, siis kaitsekiht nõrgeneb ning oleme avatumad näiteks allergilistele reaktsioonidele. Mõned kemikaalid võivad läbi naha tungides põhjustada ekseemi ehk nahk muutub kuivaks, punaseks ja sügelevaks ning sellele võivad tekkida villid või lõhed.

Näited tööõnnetustest:

  • Töötaja ülesanne oli pesta leelise pesuainega termoahjusid. Ta pani jalga kummipüksid, kuid jättis tähelepanuta, et need olid parema jala reiepiirkonnast õmblusest lahti. Töö käigus tundis ta, et kaitseülikonna alustööriided on reie piirkonnast märjad. Esialgu ta midagi ette ei võtnud ning reageeris alles jalal kipitust tundes. Kummipükse ära võttes selgus, et pesuaine oli tunginud läbi katkise koha alusriietesse ning puutunud kokku nahaga. Tulemuseks oli põletus.
  • Töötaja valas betoonpõrandat. Selle käigus sai saabas vigastada ning tekkinud august valgus betoon jalatsisse. Ühel hetkel tundis töötaja, et vasaku jala varvas hakkas valutama. Saapa eemaldamisel selgus, et betoon oli jalga kahjustanud - tulemuseks söövitus.

Kuidas ennast kaitsta?

Esiteks võiks teha ülevaate, milliste toodete või ainetega tööd tehakse ning mida nad sisaldavad. Üldiselt on pakenditel ohutusinfo kirjas. Vastavalt sellele teabele tuleks vajadusel töökeskkonna konsultandiga nõu pidades koostada erinevate töölõikude tegemiseks ohutusjuhendid ning neid täita.

Nahaärritust võivad põhjustada ka muud ained peale nende, mis on märgistatud kui «sööbiv», «ärritav» või «tervistkahjustav». Probleeme võivad tekitada ka ilma ohumärgistuseta ained nagu näiteks tavaline jahu.

Teiseks võiks luua ülevaate, millised ained või ühendid on tööprotsesside tulemuseks. Näiteks lihvimisel tekkiv tolm on nahale ohtlik ning see risk tuleks enne töölehakkamist maandada sobiva riietuse või tolmu kogumise seadme abil.

Kolmandaks võiks võtta vaatluse alla töökeskkonna. Erinevad temperatuurid, niiskus ja õhu liikumine (tuul, ventilatsioon jne) mõjutavad naha tervist. Näiteks pidev veega kokku puutumine võib olla üheks dermatiidi põhjuseks.

Suurbritannia töötervishoiu ja tööohutuse ameti andmetel sobivad naha kaitsmiseks järgmised võtted:

  • Väldi kaitsmata naha kokkupuudet ohuallikatega. Selle saavutamiseks võiks kaaluda, kas kõrget riski sisaldavaid töölõike on võimalik välja jätta või asendada millegi ohutumaga.
  • Kasuta isikukaitsevahendeid. Käte puhul on parimaks näiteks kindad. Samas tasub meeles pidada, et ka pikka aega kinnaste kandmine võib olla ohtlik. Näiteks liigitatakse rohkem kui kaks tundi päevas kaitsekinnastes töötamine märja töö alla. Arvestatav osa ekseemidest ongi põhjustatud latekskinnastega töötamisest. Seega tasub nõu pidada asjatundjatega ja võimalusel kummist kaitsekinnaste alla panna õhukesed puuvillakindad.
  • Puhasta ennast. Näiteks pese ja kuivata käsi enne kinnaste kätte tõmbamist. Vajadusel kasuta hiljem nahka toitvaid kreeme.
  • Kontrolli oma nahka. Regulaarne naha seisukorra jälgimine aitab võimalikud haigused ja probleemid varakult avastada. Mida varem neid märkad, seda kergem on neid ka kõrvaldada.

Loe sellest, kuidas tööl nahka päikese eest kaitsta, pikemalt Tööelu portaalist.

Loe ka neid

Tagasi üles