Terviseamet: vaktsiinide vältimine toob kaasa unustatud nakkushaiguste puhangud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Leetrid on vaktsiinvälditavad.

FOTO: Reuters/ScanPix

Vaktsineerimisest loobumine võib põhjustada likvideeritud nakkushaiguste taaslevikut. Ka välismaal reisivad inimesed võivad haigusetekitajad uuesti Eestisse tuua, ütles terviseameti ekspert, viidates itaallaste otsusele tühistada laste kohustusliku vaktsineerimise seadus.

«Selline olukord loob võimalused juba likvideeritud või harvaesinevate nakkushaiguste taasilmnemiseks, levikuks ja puhangute tekkeks, sest meil mitteesinevaid haigusetekitajaid võivad Eestisse tuua mujal maailmas nakatunud vastuvõtlikud lapsed või täiskasvanud,» ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova BNS-ile.  

Tänavu on Eestis esinenud kümme leetrite haigusjuhtu, esimesed neist olid muudest riikidest sisse toodud. Mitmetes Euroopa riikides on leetritevastase immuniseerimisega hõlmatuse langus toonud endaga kaasa haiguspuhanguid, tõdes Filippova.  

Ta tõi välja, et ajavahemikul mai 2017 kuni aprill 2018 on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regioonis registreeritud 34 928 leetrite haigusjuhtu, enim neist Ukrainas (13 357), Itaalias (4034), Gruusias (758), Kreekas (2752), Rumeenias (2129), Serbias (5033), Venemaal (1657) ja Prantsusmaal (2438).  

Itaalia parlamendi ülemkojas võeti vastu populistliku valitsuse seaduseelnõu, mis kaotab koolilaste vaktsineerimise kohustuse. Seadus, mis nõudis lapse riigikooli panemiseks kümmet vaktsineerimist, jõustus alles märtsis ja oli ajendatud leetripuhangust. Kahe kuu eest valitsuskoalitsiooni moodustanud Viie Tähe Liikumine ja Liiga lubasid valimiskampaanias vaktsineerimiskohustuse tühistada ja tegid selle nüüd teoks.  

«Vaktsineerimine aitab hoida kontrolli all mitmeid varem laialt levinud nakkushaigusi. Tänu vaktsineerimisele on Eestis elimineeritud lastehalvatustõbi. Peatatud on ka mitme varem laialt levinud nakkushaiguse - leetrid, punetised ja difteeria – kohalik levik,» loetles Filippova. Ka vaktsiin-välditavad nakkushaigused nagu B-viirushepatiit, hemofiilusnakkus-b ja mumps on vähenenud märkimisväärselt. Tänu väikelaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu ei esine Eesti lastel tuberkuloosi raskeid haigusvorme ning nad nakatuvad väga harva.

«Kõrge immuniseerimisega hõlmatuse korral väheneb märkimisväärselt haigustekitajate ringlus elanikkonnas. Enamiku vaktsiin-välditavate nakkushaiguste korral peaks immuniseerimisega hõlmatuse tase olema vähemalt 95 protsenti. Selline tase kaitseb ka neid, kellele on immuniseerimine vastunäidustatud või kellel teatud põhjustel immuunsust ei kujune,» lisas Filippova.

Itaalia senatis vastu võetud seadus ei jõua siiski jõustuda kooliaasta alguseks, sest selle peab heaks kiitma ka praegu suvevaheajal viibiv parlamendi alamkoda. Uue seadusega võtab aga Itaalia vastupidise suuna võrreldes teiste Euroopa riikidega nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, kus vaktsineerimisnõudeid pigem karmistatakse. Otsuse kritiseerijad leiavad, et valitsus õõnestab sellega itaallaste usku teadusesse.

Juunikuu seisuga oli Itaalia arvel 29 protsenti Euroopa Liidus esinenud leetrijuhtumitest.

Tagasi üles