:format(webp)/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/10/11169145t1h461c.jpg)
Uus Alzheimeri uuring leidis, et silmahaigused võivad olla dementsuse tekkeriskiks.
Silmahaigused, mis tähendavad pea poole suuremat Alzheimeri riski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Washingtoni meditsiinikooli uuring leidis, et degeneratiivsed muutused silmas on seotud Alzheimeri tõvega, vahendab Express ajakirjas Alzheimer and Dementia avaldatud uuringut.
Tulemused näitasid, et glaukoom, maakula degeneratsioon ja diabeetiline retinopaatia on kõik seotud degeneratiivse ajuhaigusega. Uuringus vaadeldi 3877 juhuslikult valitud üle 65-aastast inimest. Viieaastase uuringuperioodi jooksul diagnoositi peaaegu 800 nendest Alzheimeri tõbi.
Uuring näitas, et eakatel, kel oli reetina degeneratsioon, retinopaatia või glaukoom, oli 40-50 protsenti suurem risk haigestuda Alzheimeri tõppe. Seda, võrreldes inimestega, kel on teised riskifaktorid samad, kuid puuduvad silmaprobleemid. Teised kõrges eas tüüpilised silmahaigused, näiteks läätskae, polnud Alzheimeri riskiga seotud.
Uurijad usuvad, et dementsusel ja võrkkesta või silmanärvi degeneratsioonil võib olla sarnane tekkemehhanism. Uuringu juhtivteadlase Cecilia Lee sõnul ei taha nad öelda, et nende silmahaigustega inimesed saavad Alzheimeri tõve. «Põhiline eesmärk on siiski see, et silmaarstid teaksid paremini, et selliste haigustega inimestel on suurem risk ning perearstid oskaksid nende silmahaiguste puhul ettevaatlikumad olla ning võimalikku mälukaotust või dementsust juba varem kontrollida,» sõnas Lee.