Raport leidis, millistes EL-s müüdavates toodetes esineb kõige rohkem pestitsiidide jääke

Töötlemata toodetest ületasid kõige rohkem piirnorme näiteks proovid, mis olid võetud basiilikust.

FOTO: Mykola Lunov / PantherMedia / Mykola Lunov

Kõige enam esineb lühi- ja pikaajalise pestitsiidide toimeainete jääke välismaise päritoluga töötlemata toidus. Eesti päritolu toidust piirnorme ületavaid proove ei tuvastatud.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas Euroopa Liidu 2016. aasta aruande pestitsiidide toimeainete jääkide kohta toidus. Viimased seiretulemused näitavad, et põhiosa Euroopas tarbitavast toidust ei sisalda pestitsiidide toimeainete jääke või sisaldab neid lubatud piirides, kirjutab Maaeluministeeriumi toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Sille Vahter Maablogis.

Töötlemata toodetest ületasid kõige rohkem piirnorme proovid, mis olid võetud basiilikust, söödavatest lilledest, vesikressist, granadillist, teest, lamba- ja veisemaksast, sellerilehtedest, viigikaktusest, petersellist, naerist, sellerist, seentest, värsketest maitsetaimedest, granaatõunast, okrast ja rukolast. Piirnormide ületamisi ei tuvastatud kohvioast, rabarbrist, maisist ja mitmest loomse päritoluga tootest: veiselihast, linnulihast, lambarasvast ja lambapiimast võetud proovides.

Töödeldud toodetest oli rohkem piirnormide ületamisi viinamarjalehtedest, tomatitest, seentest, paprikatest, riisist, viinamarjadest, maisist ja oliividest võetud proovides.

Mitme toimeaine jääki korraga tuvastati 30,1 protsendis proovidest. Töötlemata toodetest leiti mitu jääki kõige sagedamini tikritest, humalatest, greipidest, sõstratest, murakatest, lauaviinamarjadest, vaarikatest ja maasikatest.

Eesti tulemused

Eestis koguti 2016. aastal 349 proovi, millest 67,3 protsenti moodustasid kohalikud tooted, 23,5 protsenti tooted teistest ELi riikidest ja 9,2 protsenti imporditud tooted kolmandatest riikidest.

15,9 protsenti Eesti päritolu proovidest sisaldasid pestitsiidide toimeainete jääke alla kehtestatud piirnormi. Nende proovide osakaal, millest ei leitud ühtegi jääki, oli Läti, Soome, Leedu ja Rootsiga võrreldes kõrgeim. Eesti päritolu toidust piirnorme ületavaid proove ei tuvastatud.

ELi koordineeritud programmiga koguti 2016. aastal ELis, Islandil ja Norras 12 168 proovi ja analüüsiti 165 toimeainet 11 toiduaines (õunad, peakapsas, porrulauk, lehtsalat, virsikud, maasikad, tomatid, rukis, vein, lehmapiim ja searasv). Riigid analüüsisid lisaks ELi koordineeritud programmile riskipõhiselt 84 657 proovi. 96,2 protsenti proovidest vastas nõuetele. 50,7 protsenti ei sisaldanud toimeainete jääke mõõdetavas koguses. 45,5 protsenti proovidest sisaldasid toimeainete jääke alla kehtestatud piirnormi.

89,8 protsenti imiku- ja väikelastetoidu proovidest pestitsiidide toimeainete jääke ei leitud ning kehtestatud piirnormi 0,01 mg/kg ületas 1,9 protsenti proovidest. Kõige sagedamini tuvastati vase-, kloraadi- ja fosetüül-Al jääke.

2016. aastal koguti 5495 mahetoidu proovi, millest 83,1 protsenti ei sisaldanud toimeainete jääke. 15,6 protsenti proovidest sisaldas jääke alla lubatud piirnormi; olulise osa moodustasid ained, mille jääk võib tuleneda ka muust allikast kui nende kasutamisest pestitsiidina (nt looduslikult esinevad ained või keskkonnast tulenevad saasteained).

Analüüsiti 8351 loomse päritoluga proovi. Suurem osa nendest proovidest (83 protsenti) ei sisaldanud toimeainete jääke ning piirnorme ületas vaid 1,9 protsenti proovidest. Piirnormide ületamised tulenesid suures osas kloraadijääkidest piimas. Kloraat on aine, mis tekib kloori sisaldavate desinfitseerimisvahendite kasutamisel, ja selle jääk ei tulene seega tingimata kloraadi kasutamisest taimekaitsevahendina.

Loe ka neid

Tagasi üles