Perearstid ja maatohtrid saavad raviraha juurde

FOTO: SCANPIX

Eile otsustas haigekassa nõukogu tuleva aasta eelarve, mis on suurem, kui on olnud viimastel aastatel. Perearstide ja eriti maatohtrite rahaline seis peaks tulevast aastast veidi paranema, sest haigekassa hakkab rohkem maksma nii üle 50-aastaste kui ka väikelaste pearaha.

FOTO: Repro

«Perearstide rahastamine liigub objektiivsuse suunas,» ütles perearstide seltsi juhatuse liige, Vormsi perearst Madis Tiik. «Siiani vajutas 2–70-aastaste patsientide eest sama summa maksmine tõese pildi ühele või teisele poole kaldu. 55–70-aastased on aga üks kulukamaid gruppe, kellele tuleb palju uuringuid teha, samamoodi kõik koolieelikud ja ka kooliealised, kelle jälgimine on suur lisatöö,» rääkis Tiik. Uuest aastast on patsiendid viide gruppi jagatud.

«Minu nimistu puhul on uuest gruppidesse jagamisest kasu küll,» oli Kolga-Jaani perearst Tiiu-Mall Lutsar oma nimistu põhjal välja arvutanud. «Eks see ole rohkem küll tunnetuslik, kui suur muutus, aga ikka hea.»

Kolga-Jaani perearsti jaoks on oluline ka see, et ligi 400 euroni kuus kasvab nn kauguse tasu, mida makstakse perearstidele, kelle praksis asub haiglatest kaugemal kui 40 kilomeetrit. «Võtan vastu nii Kolga-Jaanis kui Leies ja sedagi 20 kilomeetri pikkust maad tuleb päevas kord-kaks kindlasti sõita, lisaks muud sõidud,» ütles Lutsar.

Võrumaa Osula perearsti Anne Ojakääru jaoks muudatused lisaraha ei too. «Mõne aasta pärast aga küll, sest inimesed ju vananevad ja haigused tulevad vanusega,» lausus Ojakäär. «Olen mõne kolleegiga rääkinud ja nemad ütlevad, et hakkavad lisaraha saama.»

Ka kaugustasust jääb Osula perearst ilma, sest Võrru on üks kilomeeter vähem kui minimaalse kaugusetasu saamiseks vajalik 20 kilomeetrit.

Veidi kasvab uuest aastast ka uuringute hulk, mille eest haigekassa perearstidele maksab. Rohkem saavad need, kes on liitunud kvaliteeditasu süsteemiga – neid on haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul juba 90 protsenti perearstidest.

Kvaliteeditasu süsteemiga liitumine tähendab, et perearst tegeleb rohkem ennetustööga ja krooniliste haigustega. Patsiendi jaoks seisneb see selles, et arst kutsub krooniliste tõbedega haigeid vähemalt korra aastas vastuvõtule, teeb uuringuid ja hoiab haiguse kontrolli all.

Nii Ojakääru kui ka Lutsari sõnul on kvaliteeditasu süsteemist kasu. «Kui suudame dieediga või vererõhutabletiga haiguse süvenemise aastaid edasi lükata, elab inimene ju rõõmsamalt,» ütles Ojakäär. Ta lisas, et kvaliteedisüsteem paneb arsti rohkem pingutama. «Arst on ju ka õpetaja,» ütles Osula perearst, arutledes, kuidas igale inimesele see kõige õigem lähenemine leida. «Igal juhul patsientide nõustamine paisub pidevalt,» lausus ta.

Lutsar rõõmustas, et patsiendid arsti kutse peale vastuvõtule tulevad ning enam ei vasta vähemalt Kolga-Jaanis tõele väide, et mehed oma tervise eest naistest vähem hoolitsevad. «Küllap nad on teadlikumaks saanud,» lausus Lutsar.

Tiik tõdes, et liikumine selles suunas, et arste hinnata ja neile raha maksta kvaliteedi alusel, on õige, kuid praegused muudatused pole siiski kaugeltki piisavad. «Perearstide selts on välja töötanud ka praksise kvaliteedi juhised – et korralikku ravitööd teha, peab olema hästi organiseeritud perearsti meeskond, et tõesti jõuaks ka ennetustööd teha, ja muidugi tehnilised vahendid,» lausus Tiik. «Kvaliteet pole ainult see, et analüüsid on tehtud, vaid see on palju laiem ning arstidele tuleks maksta lähtudes kvaliteedist, patsientidest ja tehtavast tööst.»

Tiigi sõnul näitab tuleva aasta eelarveks eraldatud summa vaid väikest edasiminekut. «Esmatasandi rahastamine on võrreldes haiglatega endiselt väga madal,» tõdes Tiik.

Populaarne

Tagasi üles