:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2011/10/20/800264t1h60f1.jpg)
Ravikindlustuseta patsientide osakaal tõuseb ning see paneb keerulisse olukorda ka perearstikeskused, selgus täna perearstiabi korralduse teemalisel avalikul arutelul.
Kindlustamata patsiendid on arstikeskustele koormaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu konverentsisaalis toimunud arutelul tõstatas teema perearstide seltsi juht Diana Ingerainen. Tema sõnul on kindlustamata patsientide osakaal kasvanud hüppeliselt, kuid sellest probleemist ei räägita eriti. Ingeraineni Õismäel tegutsevas praksises on kindlustamata patsiente 15 protsenti ning nende ravi käib nii-öelda teiste patsientide arvelt. Riigikontrolli andmeil on ravikindlustuseta patsiente ühes praksises keskmiselt 11 protsenti.
Kõige rohkem on ravikindlustamata patsiente perearstide seltsi juhi sõnul Ida- ja Lääne-Virumaal. Seal on asi jõudnud ka nii kaugele, et kindlustamata patsientide ravimine teeb keeruliseks arstikeskuse ülalpidamise.
Ingeraineni hinnangul näitab praegune olukord vajadust minna kindlustatute põhiselt perearstisüsteemilt populatsioonipõhisele perearstisüsteemile.
Ravikindlustamata patsiendi puhul hüvitab haigekassa ravikulud vaid vältimatu abi korral, kergemate vaevustega tohtri poole pöördumisel peaks patsient raviteenuse eest maksma arstikeskuse kehtestatud hinnakirja alusel.