Eelmine nädal lisandus neli uut kollatõvejuhtu

Kätepesu.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

17.-23. oktoobrini lisandus Eestis neli uut A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist 2 Viljandimaal, üks Tallinnas ja üks Lääne-Virumaal.


Lääne-Virumaal registreeritud juhu puhul oli tegemist peresisese koldega, mis ei ole seotud Viljandimaa puhanguga. Tallinna juhu võimalik seos Viljandiga on selgitamisel.

Kokku on aasta algusest registreeritud Eestis 93 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist Viljandimaal 69, Tallinnas – 14, Harju- ja Raplamaal kolm, Lääne-Virumaal kaks ning üks haigestumine Pärnu- ja Tartumaal.

Haigestunud on kõikide vanusrühmade esindajaid. Kõikide haigestunute lähikontaktsed on perearstide jälgimisel ja neile on soovitatud kaitsta end vaktsineerimise läbi.

Võimaliku ühise levikufaktori ja haigestumise riskitegurite väljaselgitamiseks on terviseamet alustanud retrospektiivse uuringuga. Uuringu ankeediga saab tutvuda ameti kodulehel.

Arvestades A-viirushepatiidi tekitajate head vastupanuvõimet väliskeskkonnas, võib kinnitada, et nakkus levib hetkel olmelisel teel - peamiselt vahetul kokkupuutel haige inimesega või haigestunud inimese poolt saastatud pindade, esemete või toidu kaudu.

Leviku piiramiseks tuleb kindlasti pesta korralikult käsi, eriti pärast tualetis käimist, enne söömist ja söögi valmistamist ning pärast mähkmete vahetamist. Vältida tuleks suupiirkonna puudutamist pesemata kätega.

Terviseamet tuletab meelde, et haiguse peiteperiood kestab 15 – 50, keskmiselt kuni 30 päeva. Haiguse kliinilisteks nähtudeks on väsimus, palavik, kõhuvalu ja oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks.

Haigestunud inimene on nakkusohtlik 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni üks nädal pärast kollasuse tekkimist. Viiruse eritumine väljaheitega lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka asümptomaatiline, eeskätt lastel. Kollatõve läbipõdemise järgselt kujuneb välja eluaegne immuunsus.

Kindlama kaitse A-viirushepatiidi vastu annab vaktsineerimine. Vaktsiini manustatakse kaks doosi 6-12-kuulise vahega. Immuunsus kujuneb ühe kuu jooksul 94-100 protsentil vaktsineeritutel pärast esimese annuse manustamist ja kõigil vaktsineeritutel pärast teise annuse manustamist. Immuunsuse kestvus pärast vaktsineerimist on vähemalt 25 aastat.

Puhangu võib lõppenuks kuulutada, kui viimasest registreeritud haigestumisest on möödunud kaks peiteperioodi ehk 100 päeva.

Populaarne

Tagasi üles