Puukborrelioosi vaktsiin on olemas, kuid aastaid kasutusest maas

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuugid.
Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuugid. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kuigi puukborrelioos on nii levinud, siis ei ole sellele ometi saadaval vaktsiini. Tuleb välja, et vaktsiin on korra juba olemas olnud, kuid selle turustamine lõpetati. 

Varem kasutusel olnud puukborrelioosi vaktsiin eemaldati turult 15 aastat tagasi. Praegu on arendamisel vaid üks vaktsiinikandidaat, kirjutab New York Times.

Borrelioosi ehk Lyme´i tõve pandi esimest korda tähele 1970. aastate keskpaigas Lyme´i linnas Connecticutis USAs rühmal täiskasvanutel ja lastel. Borrelioosi levitavad puugid ning seda ravitakse enamasti lühikese antibiootikumikuuriga. Ilma ravita võib põletik levida südamesse ja närvisüsteemi ning muutuda tõsiseks. Mõnel patsiendil esineb sümptomeid ka peale antibiootikumiravi. Sellisel juhul räägitakse kroonilisest borellioosist või Lyme’i tõve järgsest sündroomist. 

Borrelioosivaktsiin LYMErix pandi müüki 1998. aastal. Leiti, et see on täiskasvanute puhul 76 protsenti efektiivne peale kolme doosi. Firma võttis selle turult neli aastat tagasi, oma sõnul madalate müüginumbrite tõttu. Vaktsiin võeti müügilt ära ühtlasi keset kohtuasja patsientidega, kelle sõnul põhjustas vaktsiin tõsist artriiti ja teisi sümptomeid. Mõned väitsid, et vaktsiin ärgitas neil autoimmuunse reaktsiooni.

Uuringutes kunagi ühtegi otsest seost LYMErixi ja krooniliste või tõsiste kõrvalnähtude vahel ei leitud. Patsientide pretensioonid ja meediakajastus olid aga piisavad, et arstid ja patsiendid ettevaatlikuks teha. Mayo Clinicu vaktsinoloog Gregory Poland on kirjutanud, et üldsuse mure, mis oli ajendatud vaktsiinivastaste gruppidest ja ühishagidest, tingis vaktsiini turult eemaldamise. «On suur vahe, kas midagi väidetakse või on see tõestatud,» ütles Poland.

Vaktsiini kõrge hind ja segadus selle osas, kes ja kui palju seda saama peaks, ei parandanud selle väljavaateid. Siiski oli see sarnaselt puukentsefaliidi vaktsiiniga mõeldud lisameetmeks puugikontrolli kõrval. Pennsylvania ülikooli emeriitprofessor Stanley A. Plotkin on öelnud, et vaktsiini kaotamine oli rahvatervise fiasko. Tema sõnul pole peale seda ravimifirmad tahtnud uude vaktsiini investeerida. Sisuliselt on olemas vaktsiin, mis uuringute kohaselt töötab, kuid turul ühtegi saadaolevat vaktsiini ei ole, välja arvatud koertele, seletas professor.

Euroopa firma Valneva töötab praegu vaktsiini VLA15 kallal, mis nende sõnutsi kaitseb kuue erineva borrelioosi tüve vastu. Valneva tegevdirektor Thomas Lingelbach ütles, et firma võtab arvesse eelmise vaktsiiniga tekkinud muresid ja on kujundanud vaktsiini selliselt, et see ei tekitaks autoimmuunset reaktsiooni. Vaktsiini on testimisjärgus ning firma loodab litsentsi saada umbes viie aasta pärast.     

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles