7 toitu, mida hambaarstid ei taha, et sa sööksid

Kuivatatud puuviljad. Foto: Mykola Lunov / Panthermedia / Scanpix

Kõik teavad, et kommid lõhuvad hambaid, kuid on ka terve hulk teisigi toite, mille kahjuulatust hammastele on isegi raske uskuda.

Health.com avaldab loetelu toitudest, mida oma hammaste tervise nimel ei tasu tihti suhu pista.

Päevalilleseemned. Seeme ise ei valmistagi hammastele niivõrd probleeme, kuivõrd selle kõva kesta hammustamine võib juba rohkem kahju tekitada. Näiteks hambaarst Tyrone Rodriguez on näinud oma praktikas mitmeid patsiente, kel on hammastes mõrad just päevalilleseemnete närimisest. Kasulik nipp on siinkohal valida poest see pakk, kus on juba kooritud seemned.

Jääkuubikud. Eriti just jääkuubikute närimine on halb mõte, sest nii jää kui ka hambad on justkui kristallilise koostisega. Kui panna kaks kristallilist asja kokku ning rakendada jõudu, siis üks neist murdub, tõdes hambaarst Matthew Messina.

Suhkruga maitseveed ja gaseeritud veed. Mõned neist sisaldavad sidrunhapet, mis on teada-tuntud süüdlane hambaemaili kulumises. «Kui hambaemail kulub, siis ei taastu see enam kunagi,» nentis hambaarst Genaro Romo. See omakorda teeb hambad vastuvõtlikuks aukude tekkele ja lagunemisele, samuti võivad need muutuda tundlikuks.

Kuivatatud puuviljad. Need küll pakatavad vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, kuid kui mõelda hammaste tervisele, siis on neil mitmeid puudusi. «Kui võtta puuviljadest kuivatamisel vesi välja, jääb alles vaid kontsentreeritud suhkur ja hape ning puuvili ise muutub kleepuvaks. Need jäävad hammaste vahele kinni ning bakterid saavad sellisest suhkrust tükk aega toituda. Bakterid omakorda toodavad hapet, mis kahjustab hambaemaili ning tekitab auke,» selgitas hambaarst dr Rodriguez.

Kartulikrõpsud. Nii nagu kuivatatud puuviljad, kipuvad ka krõpsud söömisel hammaste külge kinni jääma. Kartulis leiduv tärklis muutub töötlemisel suhkruks ning suhkur metaboliseeritakse happeks. Seetõttu tasub hambad pärast söömist ära loputada ning võimalusel isegi niidiga puhastada. «Minu soovitus hambaarstina on alati veenduda, et oled söömise lõpetanud ning midagi ei jää toidust ka hammaste külge järele,» lisas hambaarst dr Romo.

Spordijoogid. Pärast treeningut taastavad need küll vajalike elektrolüütide tasakaalu, kuid paljud neist sisaldavad ohtralt suhkrut. «Üks asi on vahetevahel spordijooki juua, teine asi aga siis, kui see on osa igast treeningust. Sel juhul tuleks joogi komponentidele tähelepanu pöörata ning neid lugedes võid üllatuda. Ütlen alati oma patsientidele, et ainus ohutu jook, mida vajad, on vesi,» kirjeldas hambaarst dr Romo.

Alkohol. Kui jätta kõrvale näiteks kokteilide suhkrusisaldus ning hammastele plekke tekitav võime, siis lisaks kuivatab alkohol suud ning teeb hambad haavatavamaks aukude suhtes. «Sel on põhjus, miks suus toodetakse sülge – see hoiab suu puhtana ja mõjub neutraliseerivalt, et suu poleks väga happeline. Samas kehtib ka alkoholi puhul reegel, et mõõdukus on selle puhul võtmesõnaks,» lisas dr Romo.