Psühhedeelikumi mõju sarnaneb surmalähedasele kogemusele

Juur, millest saab valmistada Ayahuascat. Foto: Martina Kovacova / PantherMedia / Martina Kovacova

Tugevate psühhedeelikumide toime sarnaneb surmalähedaste kogemustega, leiti surma füsioloogiat uurivas katses. 

Uuringus osalenud surmalähedasi kogemusi kirjeldanud inimesed ja vabatahtlikud, kellele anti DMT-d, kirjeldasid oma kogemusi märkimisväärse sarnasusega, vahendab BBC. 

Londoni Imperial kolledži tudengid ütlesid kokkuvõtlikult, et surmalähedased või keerukad subjektiivsed kogemused tulid füüsilistest muutustest ajus.

Teadlased usuvad, et DMT aitab neil paremini mõista suremise füsioloogiat. DMt on peamine psühhoaktiivne koostisosa ayahuascas ehk vääntaimedest valmistatud joogis, mida kasutatakse Lõuna- ja Kesk-ameerika hõimutseremooniates.

Uuringus osales 13 vabatatlikku, kes võtsid DMT-d või platseebot ning 67 inimest, kellel oli surmalähedasi kogemusi. Neilt küsiti, kas nad nägid või tundsid et on ümbritsetud säravast valgusest ning kas nende ette kerkisid stseenid minevikust.

Uuringut juhtinud Robert Carhart-Harris ütles, et tulemused meenutavad meile, et surmalähedased kogemused esinevad, sest ajus töös toimuvad tõsised muutused. See ei tähenda, et kaasatud oleks midagi aju välist.

Autorite sõnul võib parem surma neurobioloogiline mõistmine muuta seda, kuidas näeme seda vältimatut ja universaalset fenomeni. Surmast aru saamine annab võimaluse sellega tuttavaks saada ning seda aktsepteerida.

Surmalähedaste kogemuste ja DMT manustamise vahel olid siiski mõned olulised erinevused. DMT oli tihedamini seotud tundega, et sisenetakse maavälisesse alasse. surmalähedased kogemused tõid aga rohkem tunde, et on jõutud kohta, kust ei saa enam tagasi tulla.

Kõiki vabatahtlikke jälgiti ning nende turvalisuse eest hoolitses meditsiinimeeskond. Kuigi uuringutulemused on huvitavad, ei soovita autorid ayahuascaga eksperimenteerida. Uuring avaldati teadusajakirjas Frontiers in Psychology.