Hooldustööde käigus juhtub raskeid tööõnnetusi sagedamini

Kiilis katlamaja puhastamisel sai eluohtliku mürgituse kolm meest. Pilt sündmuskohalt päästetöödelt. Foto: Marko Tooming / Harju Elu

Umbes 15-20 protsenti kõigist tööõnnetustest ja 10-15 protsenti surmaga lõppenud tööõnnetustest on toimunud hooldustööde käigus, ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg töötervishoiupäeva konverentsil.

Hooldustööde käigus juhtub õnnetusi tihemini. «Meil kipub olema tihtipeale nii, et kui on vaja mingit hooldust teha, siis lihtsalt tormatakse, et teeme ära ja eelnevat planeerimist sinna juurde ei käi,» nentis Reisberg ning lisas, et tegelikult peaks enne töö alustamist läbi mõtlema, kuidas seda tööd ohutult teha. Kas need inimesed, kes tööle hakkavad, on ka pädevad? Kas töötajal on piisav väljaõpe, oskused jms? Milline on tegevuste järjekord?

Kuidas ennetada riske hooldustöödel?

• Töö tegemiseks tuleb valida sobiv töövahend.
• Töövahendit tuleb õigesti kasutada.
• Kasutama peab ka isikukaitsevahendeid.
• Tööd peab tegema pädev töötaja. Palju on juhtunud õnnetusi, kus teine, mittepädev töötaja läheb appi ning saab raske vigastuse.
• Hinda liikumisteid. Tuleb mõelda, kuidas töötaja ohutult sinna ja tagasi saab. Ja kui midagi peaks juhtuma, et kuidas siis saab.
• Ülestõstetud esemed tuleb korralikult toestada.
• Toimi valmistaja juhendi kohaselt. Reisbergi sõnul ei kirjutata juhendile mõttetuid ohutusnõudeid: «Aga need, mis on kirja pandud, need on päris tõsised ja neid peaks järgima.»

«Mõistlikum on natukene aru pidada ja läbi mõelda enne tavapäratu töö alustamist, mitte pärast, kui keegi on juba viga saanud,» soovitas tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juht.