Kes joovad Eestis odekolonni ja süütevedelikku?

Sidruniga odekolonn Troinoi.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kes meist poleks märganud tänavail vedelemas tühje odekolonni- või lõhnavee pudeleid. Pudeli lõhnav sisu on voolanud kellegi kõrist alla.


Tartu ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Kersti Pärna ja professor David A. Leon Londoni ülikooli hügieeni ja troopilise meditsiini instituudist üritasid selgust saada, kui levinud on surrogaatide (parfümeeria, süütevedelike ja puhastusvahendite) joomine Eesti elanike hulgas ja kes neid joovad, kirjutas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Eesti terviseuuringu ligi 6400st 15- kuni 84-aastasest vastanust peaaegu 5400 olid enda sõnul elu jooksul vähemalt korra alkoholi tarvitanud. Neist omakorda 65 protsenti, ehk veidi üle 3500 inimese tunnistasid, et on joonud vähemalt korra ka viimase kuu aja jooksul.

Joovad peamiselt üle 35-aastased mehed

Neist oli poealkoholi asemel parfümeeriat või olmekeemiat juues püüdnud odavat peatäit hankida 1,4 protsenti. Naiste seas oli lõhnavete, puhastusvahendite ja süütevedelike joojate osatähtsus üliväike, kuid meeste hulgas joonistusid välja siiski selgete tunnustega rühmad.

Alla 35-aastaste meeste hulgas surrogaadijoojaid peaaegu pole. Kõige arvukam oli sedasorti vedelike tarvitamine meeste seas, kes on üle 35-aastased. Selliseid vedelikke tarbivad rohkem mitte-eestlased kui eestlased, põhiharidusega mehed jõid surrogaate sagedamini kui mehed, kellel oli kesk- või kõrgharidus.

Surrogaatide kättesaamine on alkoholist lihtsamgi – kioskid pakuvad lõhnavett varastest hommikutundidest hilisööni. Lisaks tuleb selliste vedelikena ostetu kätte isegi kohati kuus korda odavam kui poest ostetud alkoholil, sest alkoholiaktsiisi odekolonni hinnale ei lisandu.

Üks Venemaal tehtud hiljutine uuring näitas, et hoolimata üldlevinud arvamusest ei ole surrogaatides leiduv alkohol sugugi mürgisem ega ebapuhtam, parfümeerias ja puhastusvahendites on piiritusesisaldus toote hinnaga võrreldes kohati vägagi kõrge.

Venemaa tööealistest meestest tunnistab surrogaadijoomist lausa kuus protsenti. Kuivõrd need vedelikud pole iseenesest mürgised, kuid nende joojate hulgas on rohkem maksatsirroosi ja varaseid alkoholisurmi, siis teevad põhilise kahju siiski suured joodud kogused.

Joojaid võib olla rohkemgi

Eesti uuringu autorid märgivad, et kuivõrd surrogaatide kohta esitati küsimus ainult neile, kes olid alkoholi joonud viimasel kuul, siis ei andnud andmed siiski täit pilti selle kohta, kui paljudel Eesti elanikel on üldse sedalaadi vedelike tarbimise kogemus.

Pärna sõnul on andmed pärit intervjuupõhisest terviseuuringust, seega on tõenäoline, et taolisse uuringusse paljud surrogaatalkoholi tarvitajad ei satu. «Neil polegi elukohta ja nad jäävad seetõttu valimist välja või riskikäitumisega inimesed ei soovi taolises uuringus osaleda ja intervjueerijat oma koju lasta või osalevad uuringus, kuid ei ütle intervjueerijale tõtt,» märkis ta.

Tagasi üles