/nginx/o/2011/09/20/759892t1hf134.jpg)
Kui veredoonorluse puhul läheb annetatud veri reeglina Eesti-siseselt kasutusele, siis luuüdi puhul elavad doonor ja patsient üle pooltel juhtudest erinevates riikides, rääkis Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst Ain Kaare meditsiiniuudiste portaalile mu.ee.
Vereloome tüvirakkude (luuüdi) doonorite register on elektroonselt peetav andmebaas, kus säilitatakse registriga liitunud doonorite koesobivuse antigeenide tüpiseerimise tulemusi. «Seega varudest, kui sellisest, me rääkida ei saa,» selgitas doktor Kaare, miks veredoonorluse kombel luuüdi tagavaraks ei koguta. On vaid kahendsüsteemis ülestähendatud arvude jada.
Enamus maailma vereloome tüvirakkude registritest on ühinenud ühtseks võrgustikuks. «Kui nüüd patsient vajab siirdamiseks doonorit ning tal perekonnast sobivat doonorit ei leita, siis pöördutakse ühe liitunud registri vahendusel ülemaailmse andmebaasi poole sobiva doonori leidmiseks,» selgitas Kaare. Üle poolte juhtudest elavad doonor ja patsient erinevates riikides.
Soome register
Eestil endal vereloome tüvirakkude registrit ei ole, on Tartu ülikooli kliinikumi ja haigekassa leping Soome Punase Risti Verekeskuse Luuüdi Doonorite Registriga. See koostöö sai Ain Kaare sõnul alguse 2005. aastal ja oli esmalt vaid ühesuunaline. Ehk meie patsiendid leidsid Soome registri vahendusel endale sobiva doonori väljastpoolt Eestit. Tänaseks on aga juba 51 Eesti patsienti leidnud endale sobiva doonori Soome registri vahendusel.
Alates 2010. aasta sügisest muutus koostöö Kaare sõnul aga kahesuunaliseks ja Eesti elanikel, kes soovivad liituda vereloome tüvirakkude doonorite registriga saavad seda teha liitudes Soome Luuüdi Doonorite Registriga. Liitumist vahendab Tartu Ülikooli Kliinikum koostöös Eesti raviasutuste vereteenistustega.
Hetkel saab seda teha Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning lähitulevikus ka Ida-Viru Keskhaiglas.
«Inimene, kes liitub vereloome tüvirakkude registriga, annab nõusoleku rakkude annetamiseks ükskõik millisele patsiendile ükskõik millises riigis ta elab,» rõhutas Kaare. Annetus on anonüümne ega kuulu tasustamisele.
Eriti oodatakse doonoriks noori mehi
Vereloome tüvirakkkude doonorite registriga oodatakse liituma eelkõige noori, eriti aga oodatakse noori mehi. Tingimused liitumiseks on üldjoontes sarnased veredoonorlusega, vaid liitumisaegne ülemine vanusepiir on luuüdi doonorluse puhul 40 eluaastat.
«Oleme oma infot ka tasapisi püüdnud levitada, kuid üle-Eestilise levikuga väljaanded millegipärast eelistavad edastada moonutatult Soome infoagentuuride poolt toodetud uudiseid,» nentis Kaare. Moonutatud info aga viib paraku ebasobivate netikommentaaridele, mis eestlaste niigi piisavat skepsist veelgi süvendavad.
Kaare sõnul on informatsiooni luuüdi registriga liitumise kohta jagatud seni ka näiteks klubi Tartu Maraton üritustest ning Tallinna Maratonist osavõtjatele.
Lähemalt saab luuüdidoonorluses lugeda Tartu ülikooli kliinikumi luuüdi doonorluse leheküljelt.
Vereloome tüvirakke saab annetada kahel viisil:
* aspireerides otse luuüdist
* tsirkuleerivast perifeersest verest kasutades rakuseparaatorit
Kuigi luuüdi kogumine ei ole kirurgiline protseduur teostatakse seda steriilsetes tingimustes operatsioonitoas. Teostatakse seda protseduuri üldanesteesias ja luuüdi kogutakse punkteerides mitmeid kordi tagumisi ülemisi niudeluuharjasid ja aspireerides sealt süstlaga väikeste koguste kaupa kokku 600-1200 milliliitrit luuüdi. See protseduur kestab 1-1,5 tundi ning doonor võib haiglast lahkuda järgneval päeval. Vajadusel võimaldatakse doonorile töövabastus 7-10 päevaks.
Huvitavaid fakte:
* Esimese vereloome tüvirakkude siirdamise Eestis tegi 1993. aastal professor Hele Everaus. See oli ühtlasi ka esimene omalaadne operatsioon Balti riikides.
* Tartu ülikooli kliinikumi luuüdi siirdamise keskus on Euroopa Luuüdi Transplantatsiooni Assotsiatsiooni liige.
* Vereloome tüvirakkude transplantatsiooni kasutamine kasvajate kompleksravis on aidanud paljudel haigetel võita leukeemiat, lümfoomi ja teisi haigusi.
Allikas: Tartu ülikooli kliinikum