Osapooled tülis: kas käsimüügiravimid peaks olema saadaval ka poodides ja tanklates?

Erinevad ravimid. Foto: /Caters News Agency/Scanpix

Kui ravimiamet ja apteekrid ei usu, et Eestis oleks turvaline müüa käsimüügiravimeid poodides ja tanklates, siis kaupmeeste liit leiab, et loomulikult peaks ravimite kättesaadavust selliselt laiendama.

Leedu tegi juulis otsuse muuta farmaatsiaseadust ning ühe osana sellest lubatakse edaspidi käsimüügiravimeid müüa mitte ainult apteekides, vaid ka teistes kohtades nagu supermarketid ja muud jaemüügikohad. 

«Täna müüakse Eestis kõiki ravimeid ainult apteegis, oleme sellega harjunud ja tunneme ennast niimoodi turvaliselt. Küllap võib mõnda käsimüügiravimit ka kuskil mujal müüa, kui niimoodi riigis kokku lepitakse, aga alustuseks tuleks kokku leppida, millist probleemi me sellega lahendame. Mugavus? Jah, ikka on mugavam. Ohutum? Ei ole näidet selle väitmiseks tuua. Poodide, tanklate käibe suurendamine? Võib-olla küll. Apteekide käibe vähendamine? Kindlasti. Kas need ravimid läheksid odavamaks? Ei usu,» rääkis ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp esmaspäeval. 

Kaupmehed soosivad ravimimüüki poodides

Eesti kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil sõnas vastulauseks, et mugavusest rääkimise asemel peaks fookus olema tarbija jaoks kättesaadavuse parandamisele, et ka nädalavahetusel, öösel või riigipühal saaks üle Eesti pea- või kurguvalu vastu abi.

«Kui inimesel on terviseprobleem, siis ta ei otsi mugavust, ta otsib lahendust ehk võimalust leevendust saada. Me ei räägi siin retseptiravimite müügist kaupluses, vaid piiratud kogusest käsimüügiravimitest, mida saab juba täna ka posti teel tellida ilma mingi nõustamiseta,» edastas Peil, viidates Raudsepa väitele, et toidupoes ravimit ostes pole kõrval professionaalset apteekrit.

Kaupmeeste liit on seisukohal, et käsimüügiravimite jaemüügi kasvõi osaline lubamine väljaspool apteeke aitaks kaasa ravimite kättesaadavuse parandamisele, vähendaks ravimite hulgi- ja jaemüügituru kontsentreeritust ning soodustaks hinnakonkurentsi tekkimist ravimite jaemüügil. Ravimite kättesaadavus paraneks eriti õhtuti ja nädalavahetustel, lisaks maapiirkondades, kus ei ole apteeke, aga on tanklad ja maapoed.

Liidu andmeil on käsimüügiravimite müük tavakauplustes lubatud enam kui pooltes EL liikmesriikides, sealjuures põhjamaadest on Soome ainuke, kus neid ei saa osta tavapoest. Üle poole kaupluste käsimüügiravimite müügist on valuvaigistid ja palavikualandajad ehk tooted, mida vajatakse võimalikult kiiresti. Teised olulised tooterühmad on suitsetamisest loobumist soodustavad tooted (nt nikotiiniplaastrid), külmetusravimid, nohu ja kõhuhädade leevendajad.

Apteekrid ei võrdleks ravimit piima või saiaga

Eesti apteekide ühenduse juhatuse liikme Kristiina Sepa hinnangul on Eestis ravimite kättesaadavus apteekide hea ligipääsetavuse tõttu üks parimaid Euroopas. Küll aga kaasnevad ravimite käitlemisega ranged nõuded, mida saab täita ainult professionaalne apteeker. «Me ei räägi piima ja saia müümisest, vaid inimese tervisest, mis võib saada pöördumatut kahju,» sõnas ta. Nimelt tuleb meeles pidada, et ravimite vale kasutamine võib kurvalt lõppeda.

«Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida. Rootsis tõi «süütute» valuvaigistite jaekauplustesse lubamine kaasa paratsetamooli mürgistusjuhtumite arvu olulise tõusu,» avaldas Sepp. Ta pani südamele, et ravimite müük vajab alati õppinud erialatöötaja nõustamist ning tanklaketis suvel töötava kooliõpilase teadmisi ja oskust raviminõu anda ei saa kindlasti mitte proviisoriga võrrelda.

«Võin tuua oma praktikast näite – inimene kurtis mulle peavalu ning soovis osta paratsetamooli. Asjaolude selgitamisel, erinevate küsimuste esitamisel sain aru, et tableti asemel vajab ta hoopis kiirabi. Hiljem tuli tema lähisugulane apteeki mind tänama, sest haiglas diagnoositi tal entsefaliit. Mis oleks juhtunud siis, kui inimene oleks läinud poodi või bensiinijaama ravimit ostma? Heal juhul oleks ta võib-olla elavate kirjas, aga väga tõsiste tervisekahjustustega. Selliseid näiteid on palju,» kirjeldas proviisor. 

Sepa sõnul on eksitav ka info, et ravimeid saab osta apteekide e-poodidest, kus ravimialane nõu on sama kättesaadav kui jaeketis. Eestis on hetkel vaid üks ravimite kaugmüügiõigust omav e-apteek, millele kehtivad väga ranged nõuded ning kus ravimialane online nõustamine on kohustuslik iga ravimiostu korral. Mis puutub ravimite kättesaadavusse, siis suur osa Eesti apteekidest on valdavalt avatud sama kaua kui toidupoed ja kaubanduskeskused. 

«Ennatlikuks tuleb pidada ka ootust, et ravimi müügikohtade laiendamine bensiinijaamadesse võiks kaasa tuua hinnalanguse. Ravimite juurdehindlusele kehtivad Eestis piirmäärad, mis on Euroopa ühed madalaimad. Ka EL farmaatsialiit on läbi viinud uuringu, kus on tõendatud, et olulist hinnamuutust ravimite müügi liberaliseerimisel ei teki. Küll aga mitmekordistub sama uuringu kohaselt ravimite valest kasutusest tingitud mürgistuste arv,» lisas Sepp.