Põhjus, miks elevantidel esineb inimestega võrreldes üliharva vähki

Elevante kaitseb vähi supressorgeen, mida on looma DNAs vähemalt 20 koopiat. Inimestel ja enamikul loomadest on seda vaid üks. Foto: PantherMedia/Scanpix

Vähki esineb paljudel liikidel, isegi kaladel, ja sellesse sureb 17 protsenti inimestest, ent elevante kimbutab see ränk tõbi vaatamata nende tohutule rakkude arvule üliharva. Kaitsvaks teguriks on uute uuringute kohaselt vähirakkude moodustumist alla suruv zombi-geen.

Mida rohkem rakke on organismil, seda suurem on tal tõenäosus haigestuda vähki, kirjutab Medical News Today. Nii näiteks on pikematel inimestel kõrgem risk vähktõveks kui lühikestel. Elevantidel on meist aga umbkaudu 100 korda rohkem rakke ja nad elavad keskmiselt 70 aastat, mis jätab rohkelt aega ja võimalusi vähi eelduseks olevateks mutatsioonideks rakutasandil. Nimelt iga kord, kui rakk pooldub, kopeeritakse ka DNA, mis suurendab molekulaarsel tasandil tekkida võivate vigade võimalust.

Inimestel ja teistel liikidel toimib geen nimega p53 kasvajate supressori ehk vaigistajana – see tuvastab DNA kahjustused, mida pole parandatud ja aktiveerib rakusurma. Sel moel eemaldatakse organismist ohuallikad, mis võivad areneda kasvajarakkudeks. Kui teadlased uurisid elevantide genoomi, avastasid nad, et see liik kannab vähemalt 20 koopiat p53 supressorgeeni – enamikul elusolenditest, sealhulgas inimestel, on seda geeni DNAs vaid üks.

Elevantide täiendavad geenikoopiad tähendavad, et kahjustused eemaldatakse rakutasandil efektiivsemalt. Teadlased keskenduvad elevantide zombi-geeni avastuse valguses organismi kaitsva rakusurma protsesside uurimisele, millel on potentsiaali pakkuda abi ka inimeste terviseprobleemidele.