/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/17/11249738t1hf970.jpg)
Hiljutine 60 000 naisega läbi viidud uuring näitas, et suurel hulgal naistest, kes olid lapsena kogenud füüsilist julmust või seksuaalset väärkohtlemist, arenes välja endometrioos.
Teadlased seostavad levinud naistehaigust lapseeas kogetud väärkohtlemisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus võeti luubi alla 60 595 endometrioosi põdevat naist ning lasti neil vastata küsimustikule, vahendas Healthline. Ükski naistest polnud veel menopausi eas. Nende vastustest selgus, et 31 protsenti naistest olid kogenud lapsena füüsilist vägivalda, 12 protsenti oli omakorda noorena seksuaalselt väärkoheldud ning 21 protsenti naistest tunnistas mõlema teguri olemasolu.
«Need numbrid on hämmastavalt kõrged – loodame, et see tõstab inimeste teadlikkust selle osas, et nii väärkohtlemine kui ka endometrioos on väga levinud,» tõdes vähiuuringute keskuse endometrioosi valdkonna spetsialist Holly Harris. Tema sõnul võib tulemustest välja lugeda, et lapsepõlvetrauma hakkab mõjutama kasvueas tüdruku füüsilist tervist, rääkimata vaimsest.
«Nägime konkreetset seost nendel naistel, kel diagnoositi endometrioos peamiselt valude kaebamisel. On teada, et ahistamist seostatakse kroonilise vaagnavaluga. Peame võimalikuks, et traumast tingitud stress käivitab organismis teatud süsteemid ning teeb naise valule veel enam tundlikumaks,» kirjeldas Harris.
Lisaks tehti kindlaks, et väärkoheldud naistel oli 79 protsenti suurem tõenäosus endometrioosi tekkeks võrreldes nende naistega, keda polnud ahistatud. Risk arvutati võrreldes erinevaid väärkohtlemise kategooriaid nende naiste grupiga, kes polnud väärkohtlemist kogenud. «Siiski on tegu suhtelise, mitte absoluutse riskiga – see ei tähenda, et väärkoheldud naistel on 79-protsendiline risk endometrioosi diagnoosi saamiseks,» täpsustas Harris. Niisamuti ei tähenda, et endometrioosi diagnoosi saavad ainult väärkoheldud naised.
Endometrioos on sage krooniline haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta taoline kude paikneb kolletena väljaspool emakat. Peamised sümptomid on alakõhuvalu menstruatsiooni ajal, valu seksuaalvahekorra, urineerimise ja roojamise ajal ning probleemid rasestumisega. Umbes veerandil naistest aga sümptomid hoopis puuduvad. Endometrioosi seostatakse pärilikkusega, kuid usutakse, et seda põhjustavad ka keskkondlikud faktorid.
Uuringu kirjeldus ilmus ajakirjas Human Reproduction.