Aretha Franklinit tabanud kõhunäärmevähk hiilib salakavalalt ligi

Aretha Franklini mälestamine. Foto: Zhao Hanrong / 赵汉荣 / Xinhua/Sipa USA

Eile suri 76 aasta vanuselt kõhunäärmevähki laulja Aretha Franklin. Kuigi vähihaigete elumus on meditsiini arenguga aina paranenud, on kõhunäärmekasvaja endiselt üks kõige tõsisemaid, mille üle ei suuda patsiendid tihtipeale võitu saavutada.

Kui mitmed teised vähivormid muutuvad aina paremini ravitavamaks, siis kõhunäärme- ehk pankreasevähki peetakse üheks surmavamaks, kirjutab Daily Mail. Arvatakse, et hinnanguliselt 20 protsenti patsientidest elab pärast diagnoosi saamist veel aasta, vaid seitse protsenti elavad kuni viis aastat. Franklinil diagnoositi haigus aga 2010. aastal.

Raske on välja tuua, keda kõhunäärmevähk kõige sagedamini tabab, sõnas San Francisco Ülikooli haigla onkoloog dr Eric Collisson. «Enamikel juhtudel me lihtsalt ei teagi seda.» Kuna kõhunääre on sügaval keha sees, näitab see ka väga vähe sümptomeid, mida on kerge millegi muuga segamini ajada, samuti on inimesel raske haigust kuidagi ise avastada.

Portaalis Kliinik.ee kirjutab onkoloog Vahur Valvere, et sedatüüpi kasvajat esineb suhteliselt tihti, sealjuures veidi sagedamini meestel. Olulisemad riskitegurid kõhunäärmevähi tekkeks on pikaajaline suitsetamine (suurendab riski 2–3 korda), sage alkoholi tarvitamine ning rohke rasvaste ja praetud toitude söömine. Mis puutub Franklinisse, siis tema on oma autobiograafias (1999) tunnistanud muuhulgas võitlust alkoholismiga ning pikaajalisi tervisehädasid.

Sagedasemad kõhunäärmevähi sümptomid on seletamatu kaalulangus, nõrkus ja väsimus, väike palavik, naha või silmade kollasus, isutus, iiveldus ja oksendamine, võimalikud on valud ülakõhus ja seljas (vöökujuline valu). Kasvajale võib viidata ka järsku algav suhkurtõbi, eriti vanuses üle 50 eluaasta. 

Kõhunäärmevähi ravivõimalused ja prognoos sõltuvad dr Valvere sõnul haiguse leviku ulatusest ehk vähi staadiumist. Kõhunäärmevähi tervistav ravi on kirurgiline. Kasvaja kirurgiline eemaldamine on võimalik juhul, kui kasvaja pole levinud lähedalasuvatesse elutähtsatesse veresoontesse ja elunditesse.

Leviku korral ümbritsevatesse elunditesse (makku, sapiteedesse, kaksteistsõrmikusse, maksa, jämesoolde) või siirete korral lümfisõlmedesse pole vähkkasvajat operatsioonil võimalik täielikult eemaldada. Operatsioon aitab sel juhul ainult leevendada sümptomeid. Keemiaravi kasutatakse operatsiooni järel vähi suure taaspuhkemise ohuga haigetel, parandamaks ravitulemust. Kui operatsioon pole võimalik, rakendatakse keemiaravi (ka koos kiiritusraviga), et pidurdada kasvaja arengut ja leevendada valu.