Tasub teada: kas Eestis tuleks karta raske haigusega nakatavat «superpuuki»?

Hyalomma marginatum puuk. Foto: Vikipeedia

Möödunud nädalal levis meedias info hiiglasliku «superpuugi» avastamisest Saksamaal ning jutt võimalusest, et puuk võib jõuda Eestissegi. Kes see tegelane on ning kas tema levik on Eestis reaalne - seda selgitab entomoloog Mati Martin.

Martini hinnangul on Saksamaa väljaandest Deutsche Welle alguse saanud ning Eesti meediakanalitesse jõudnud info suhteliselt hapukurgihooaja maiguga ning eestimaalane suurekasvuliste «superpuukide» tõttu paanikasse minema ei peaks. «Nimelt on ammu teada, et need puugid, ilmselt on mõeldud liiki Hyalomma marginatum, kes muidu on levinud Põhja-Aafrikas ja Lõuna-Euroopas, kanduvad rändlindudega oma levila alalt ka kaugemale põhja ning kirjanduse järgi on ka varem Saksamaalt leitud,» selgitas ta. Puukide olemasolu on kindlaks tehtud veel näiteks Ukrainas ja Soomes. 

Puugi levitajaks on märgitud kivitäks, pruunselg-põõsalind, kõrkja-roolind ja lepalind - kõik väga erineva eluviisiga linnud. Martin rääkis, et tegemist on puugiga, kes kuulub nn kõvakestaliste puukide gruppi koos Eestiski tuntud laane- ja võsapuugiga.

«Erinevalt meie liikidest, kes passiivselt oma peremeest ootavad, on need puugid ise aktiivsed peremehe otsijad ja võivad läbida vahemaid kuni 500 meetrit. Nende puukide levik nii kaugele oma põhielupaigast on seotud nende pika toitumisajaga oma peremehel, toitumine võib kesta kuni 30 päeva. Erinevalt meie puukidest, kes vajavad kolm korda peremehe vahetust, elab selle liigi vastne ja nümf ühel peremehel ega vaheta seda. Ja kui puuk kinnitub rändava linnu külge, siis on selge, et lind jõuab enne oma suvisesse elupaika,» seletas entomoloog. 

Eesti kliima oma tavapäraselt jaheda ja niiske suvega on puugi arenguks ebasoodne, et vastsed saaksid oma arengu siin läbi teha. Kui aga peaks ette tulema järjest mitu sellist palavat suve nagu tänavu, siis on see võimalik. «Täiskasvanud puuk kannatab ka madalamaid temperatuure, väidetavalt kuni -20 kraadi. Siiski on meie talved piisavalt külmad, et need puugid meil praegu küll levima ei hakka,» sõnas Martin. Niisamuti on levikuvõimalus väike seepärast, et puuk eelistab elupaigana kuivi alasid, steppe, savanne ja kuivi mäenõlvu, metsades neile elada ei meeldi.

Tõbi, mida säärane puuk edasi kannab, on Martini sõnul tõepoolest tõsine. Puugid levitavad Krimmi-Kongo hemorraagilist palavikku, kuid puugi levikualadel on seegi haigus inimestele juba ammu teada-tuntud. «Inimesed, kes lõunas käivad, võivad ka nendega levivasse haigusesse nakatuda, kuid see on pigem teoreetiline võimalus. Kui arvestada, kui palju inimesi meil Lõuna-Euroopas, Balkanimaades, Aafrikas, Türgis käib, siis pole eriti kuulda olnud, et sealt on puuginakkus saadud,» nentis entomoloog. Nakatumisoht on suurem pigem siis, kui inimene puutub kokku karjamaadel olevate koduloomadega. 

ERR Novaator kirjutas reedel, et Saksamaal «superpuukidest» juttu teinud Bundeswehri Instituudi dotsent dr Gerhard Dobler ja Hohenheimi Ülikooli professor dr Ute Mackenstedt selgitasid, et nad on seni identifitseerinud seitse Hyalomma perekonda kuuluvat puuki. Teadlased möönasid, et puuduliku info tõttu ei ole võimalik hinnata nende puukide epidemioloogilist olukorda Saksamaal. Pole veel teada, kas see puuk hakkab Saksamaal levima või ka haigust levitama.