Krooniline alakõhuvalu võib viidata sagedasele muutusele naise vaagnas

Pimesoolepõletik tekitab ränga kõhuvalu. Foto: Panthermedia / Andriy Popov/Scanpix

Veresoontekirurg Veronika Palmiste-Kallioni sõnul on väga oluline tõsta erinevatel erialadel teadlikkust vaagnavarikoosist, sest see aitab jõuda kiiremini õige diagnoosini ja tõsta patsiendi elukvaliteeti, kirjutab Med24.

Mida peaksid teiste erialade arstid vaagnavarikoosist teadma?

Vaagnavarikoos on väga sage muutus naise vaagnas. Kui see leitakse näiteks günekoloogilise ultraheli käigus, siis ei pea sellega kohe tegelema, vaid tähtis on ta ainult siis, kui tekitab vaevusi. Vaevusi on kolme tüüpi. Üks on krooniline alakõhuvalu. Kui teised sagedamini esinevad alakõhuvalu põhjused on välistatud, võib hakata mõtlema, et äkki võib valu põhjus olla vaagnavarikoos oma survega erinevatele organitele või närvipõimikutele väikevaagnas.

Teine vaevus, mille puhul võime kaaluda vaagnavarikoosi korrigeerimise vajadust, on näiteks häbememoka veenilaiendid. Loomulikult on üks suuremaid gruppe jalaveenilaienditega patsiendid, kellel on juba varem tavalisel moel veenilaiendeid jalal korrigeeritud. Siis võib uue veenilaiendi põhjus olla see, et lihaste vahelt on toide väikevaagnast.

Millal need inimesed teie juurde jõuavad?

Kui räägime uuesti tagasi tekkivast jalaveenilaiendist, siis reeglina nad satuvadki minu juurde siis, kui tahavad seda korrigeerida. Sel veenilaiendil on väga iseloomulik kuju ja ma näen seda, kui ta seisab – siis ma juba ise hakkan kahtlustama. Häbememoka veenilaiendiga patsiendid väga palju ei pöördu, sest nad häbenevad. Neile on võibolla günekoloogi juures öeldud, kui kogu lahkliha piirkond on veenilaiendeid täis, et «kellele sa seda ikka näitad». Võibolla me ei peaks oma patsientidele niimoodi ütlema. Küsimus pole ilus, vaid mõnikord ka näiteks hügieenis.

Lisaks võib tekkida valusündroom ja kui me patsienti kogu aeg eemale lükkame, siis ta tunneb ennast halvasti ega taha oma probleemist rääkida. Selleks, et inimesele öelda, et tal on krooniline alakõhuvalu, peab ta olema kuus kuud valuga hädas. Mitte igapäevaselt, aga piisavalt sageli. See ring, et välistada teised haigused teiste erialade spetsialistide juures, on väga suur ja seetõttu nende konkreetsete haigete diagnoos hilineb mõnikord aastaid.

Krooniline valu hakkab mõjutama igapäevast elu. Näiteks, kui ta ei jaksa sellepärast seista, et tal hakkab kõht kohutavalt valutama, väldib ta selliseid olukordi. Kui on põieärritus veenilaiendist, mis on põiekaela juures, siis ta näiteks ei kannata teatris istumist. Inimene hakkab vältima olukordi, kus ta peaks kannatama. Tema seksuaalelu võib olla häiritud. See võib tunduda liiga delikaatne, aga see on üks elu osa. Ma arvan, et nii patsiendid ise kui arstid, kes neid patsiente esimesena näevad, võiksid neid kaebusi tõsisemalt võtta.

Kui sellise haigusega patsient tuleb perearsti juurde, siis kuidas perearst haiguse ära tunneb?

Küsimus on selles, mida patsient kaebab. Kui tal on veenilaiendid jalal, siis saadab perearst ta kirurgi juurde. Enamiku veenilaiendeid lõikavad jalal üldkirurgid. Üldkirurgid on sellest haigusest järjest rohkem informeeritud. Kui räägime häbememoka veenilaienditest, siis on ilmselt toide väikevaagnast. Nende puhul või seda haigust kahtlustada. Kroonilise alakõhuvalu puhul võtab aega, et teised haigused välistada. Ma ise kardan kõige rohkem seda, et äkki võtan ette vale haige, kelle vaagnavarikoos pole sümptomaatiline, vaid tal on mõni muu haigus. Kui mina olen esimene ja hakkan kohe oma haigusega tegelema, siis ma ei suuda ju teisi haigusi ravida ja valu ära ei lähe.

Loe intervjuud täismahus Med24 portaalist.