/nginx/o/2018/08/21/11301251t1hd336.jpg)
Kõik teavad, et alkoholijoomine mõjub kaalule halvasti. Kui alkohol ise ei sisaldagi nii meeletus koguses kaloreid, siis juues suureneb ka söögiisu ning peoõhtu lõpuks kasvab tarbitud kalorite kogus tihtipeale üüratuks.
Miks tekitab alkoholitarbimine hundiisu?
25. august 2018, 20:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veini kõrvale käivad juust ja viinamarjad, raju peoõhtu lõpetatakse aga burgerisöömisega – paljudele tuleb see ilmselt tuttav ette. Miks aga tuleb alkoholi tarbides tunne, et tahaks lõpmatuseni süüa ning mitte teha just eriti tervislikke valikuid? Üks lihtsamaid selgitusi on see, et alkoholitarbimine vähendab vastupanuvõimet, mistõttu ei suuda me enam kontrollida toiduportsjonite suurusi ega jääda eelistama tervislikku toitu. Kui ühes käes on kokteiliklaas, siis teise käega võid pikemalt mõtlemata haarata peotäie kartulikrõpse, soolapähkleid või mida iganes muud, mis parajasti käeulatusse jääb.
«Uuringud näitavad, et inimesed kipuvad sööma suuremaid toidukoguseid siis, kui toidu kõrvale juuakse alkoholi või on seda tehtud enne söömist,» märkis toitumisnõustaja Ginger Hultin. Tema sõnul on ka tõendeid, et alkohol võib mõjutada neid hormoone, mis vastutavad täiskõhutunde tekkimise eest. Näiteks võib alkohol pärssida leptiini nimelise hormooni efekti, mis summutab söögiisu. Häiritud võib saada ka glükagoonilaadse peptiidi (GLP-1) mõju, mis muidu aitab meil säilitada kontrolli toiduportsjonite suuruse üle.
Mängus võivad olla teisedki mehhanismid. On uuringuid, mis viitavad, et alkohol stimuleerib närvirakke aju hüpotalamuse piirkonnas ning selle tagajärjel suureneb samuti söögiisu. Ühe uuringu kohaselt aktiveerib alkohol selliseid ajurakke, mille tavaliselt käivitaks tõsine nälgimine. Ka selle juhtudes tekib söögiisu. «Loomadega tehtud uuringud näitavad, et alkohol stimuleerib neid ajurakke ja põhjustab muudest teguritest sõltumatult järsu söögiisu suurenemist, mis omakorda võib viia ülesöömiseni. Selle asemel, et keha saaks aru, et ta sai just suure koguse toiduenergiat ning kõht on täis, juhtub vastupidine,» selgitas toitumisnõustaja.
Alkoholitarbimist seostatakse ka veresuhkru taseme langemisega, mis tekitab magusaisu. Hultini sõnul häirub alkoholi juues maksa võime vabastada vereringesse glükogeeni või olemasolevaid glükoosivarusid ning see ongi veresuhkru langemise põhjuseks. Seepärast on alkoholi juues eriti ohus diabeetikud, kes peavad veresuhkru taset pidevalt jälgima.
Mis puudutab aga alkoholi ja kaalutõusu seost, siis keskmiselt sisaldab üks gramm alkoholi seitse kalorit. Seda on palju rohkem kui valkudes või süsivesikutes, mille keskmine energiasisaldus on neli kalorit ühes grammis. Vähem kaloririkkad on vein ja õlu, pokaalis veinis võib peituda umbes 100-120 kalorit, taljejoonele teevad aga liiga kõiksugu kokteilid, likööride ja siirupitega joogid. «Kalorsuse poolest on rikkalikud eriti Margarita ja Pina Colada kokteilid, olenevalt suurusest ja koostisosadest võib üks jook sisaldada kuni 500 kalorit,» tõi toitumisnõustaja näite.
Toitumisnõustaja soovitab alkoholi tarbimise kõrvale süüa tasakaaluka ja kõhtu täitva eine, mis sisaldaks nii valke, tervislikke rasvu kui ka süsivesikuid. See kindlustab, et isusid ei teki või suudad neile vähemalt paremini vastu panna. Kui söök söödud, siis ei tasu käeulatuses hoida ebatervislikke näkse. Pigem tasub lauale panna midagi tervislikumat, näiteks köögiviljad hummusega. «Alkohol viib kehast vedelikke välja, seega võta lonks vett iga kord, kui tahaksid midagi näksida,» lisas Hultin.