/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/22/11302987t1ha753.jpg)
Kaugusest meelitab sääski ligi meie väljahingatav süsihappegaas, aga lähedusse jõudes tuleneb nende valik naha mikrokeskkonnas elutsevatest bakteritest.
Meie nahas peitub põhjus, miks sääsed eelistavad mõnd inimest rohkem rünnata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõnele saavad osaks pidevad sääserünnakud, aga teine pääseb vaid üksikute kihelevate hammustuskohtadega, kirjutab Daily Mail, ja uurib põhjuseid Staffordshire Ülikooli bioloogiaprofessor Richard Halfpenny käest.
Ohvritele lähenedes tõmbab eksperdi sõnutsi sääski ligi nahal leviv piimhappe lõhn, mis lisaks inimese lihastes füüsilise pingutuse järel tekkimisele on ka bakterite ainevahetuse jääkprodukt. Keskeltläbi on meie naha ühel ruutsentimeetril miljon bakterit, mis koosnevad tihti mitmesajast eri liigist.
Meie pooridest ja karvanääpsudest erituv lõhn annab sääskedele märku, kui maitsvad sihtmärgid me oleme, seletas professor. See tähendab, et sääsed ei vali ohvreid nende organismi sisemise bioloogia, vaid neil elutsevate bakterite järgi.
Meie naha mikrobioomi aitab luua väga laiahaardeline keskkond. Kõik, mida me sööme, puudutame ja millega end peseme, mõjutab selle külalislahkust ja potentsiaali erinevate mikroobide paljunemiseks. See võib toimuda nahas toodetavate valkude kaudu, mis takistavad osa bakterite eluvõimet. Inimese kalduvus rohkelt higistada või rasusem nahk muudavab samuti elukeskkonna mikroobidele meelepärasemaks.
Lugu ilmus esmakordselt 2018. aasta augustis.