Toitumisteadlane: sojatoodete tervistavad omadused on ülepaisutatud

Sojaoad. Foto: Elena Elisseeva / PantherMedia / Scanpix

Maailmas ei ole teist nii vastuolulist toiduainet nagu soja. Ühed peavad seda imeliseks supertoiduks, teised aga hormoonsüsteemi häirivaks mürgiks. Etteruttavalt tuleb tõdeda, et mõlemad arvamused on liialdatud, kirjutab TTÜ toitumisinstituudi emeriitdotsent Tiiu Liebert.

Sojauba on pärit Kagu-Aasiast, kus seda kasutati toiduna juba 7000 aastat tagasi. Eelmisel sajandil jõudis sojauba ka Põhja-Ameerikasse ning tänapäeval on USA suurim sojaubade tootja maailmas. Üle 90 protsendi seal kasvatavatest sojaubadest on geneetiliselt muundatud. Hiinal oli lõviosa USA sojaubade ekspordis, kuid nüüd on see kaubandussõja tõttu peatunud. Kõige rohkem kannatavad ekspordi vähenemisest ameerika põllumehed neis osariikides, kus hääletati Donald Trumpi poolt. Seetõttu loodab president Trump leida uue turu Euroopa Liidus.

Sojaubasid peab enne söömist keetma, kuna toorena on need mürgised. Sojaoad on head valguallikad, kuid mitte võrreldavad liha- ja munavalguga, aga kõrgel temperatuuril töötlemine vähendab valgu väärtust. Samuti sisaldavad oad rikkalikult kiudaineid, rauda, mangaani, mitmeid B-rühma vitamiine, kaasa arvatud folaate.

Arvatakse, et sojal on palju tervistavaid omadusi, näiteks vähendavat see südamehaiguste riski. 1999. aastal avaldas USA toidu- ja ravimiamet (FDA) teate, et piisavalt sojavalku sisaldavatel toitudel võib kasutada toitumisalast väidet, mis kinnitab, et sojavalgul on südamehaigusi vähendav toime. 2008. aastal teatas aga Ameerika arstide assotsatsioon, et see väide ei ole leidnud kinnitust. Nüüd kavatseb FDA selle väite tühistada. Ette jõudis aga Euroopa toiduohutusamet, kes 2012. aastal kinnitas, et soja valguisolaadil ei ole vere LDL-kolesterooli alandavat, seega ka südamehaigusi vähendavat toimet.

Terveid sojaubasid kasutatakse läänemaades harva. USA-s pressitakse sojast õli, järelejäänud massi kasutatakse loomasöödaks või rafineeritakse ning kasutatakse saadud sojaisolaati paljude toitude ja sportlastele ette nähtud valgupulbrite ja -batoonide koostises. Sojast valmistatakse ka tofut, sojapiima, fermenteeritud tooteid, mis on vähem töödeldud ja seega ka suurema toiteväärtusega.

Soja negatiivseks küljeks peetakse suurt bioloogiliselt aktiivsete isoflavoonide sisaldust, mis toimivad nagu fütoöstrogeenid. Östrogeenid on naissuguhormoonid, millel on suur roll seksuaalses arengus ja paljunemises. Osa teadlasi kahtlustab, et liiga suur fütoöstrogeenide sisaldus võib segi paisata inimese hormoonsüsteemi. Nad on enim mures seepärast, et suur fütoöstrogeenide sisaldus võib vähendada meeste viljakust.

Sojat on küll palju uuritud, kuid tulemused on tihti vasturääkivad, mistõttu on vaja täiendavaid uuringuid sojatoodete mõju kohta inimese tervisele. Seni aga on soovitatav olla ettevaatlik sojatoodete tarbimisel ning järgida Harvardi teadlaste soovitust, et tuleks mitte liialdada sojasaadustega, mis sisaldavad östrogeenilaadseid isoflavoone. Seega tuleks piirata tekstureeritud sojavalgu ning sojaisolaatide tarbimist, mida võib leida valgupulbritest ja -batoonidest. Samal ajal võib paar korda nädalas süüa vähetöödeldud sojatooteid, näiteks tofut või sojapiima.