5 terviseprobleemi, mille saab välja lugeda hammastelt

Foto: Panthermedia/Andriy Popov/Scanpix

Hammaste tervise juures mängib olulist rolli suuhügieen, aga tegelikult on veel hulk tegureid, mis hammaste ja igemete välimust mõjutavad, nende seas levinud haigused. 

Reader's Digest teeb ülevaate, millised muutused suus võivad seostuda teiste haigustega, mis muidu suuhügieeni kuidagi ei puuduta. 

II tüübi diabeet. Punased, turses ja veritsevad igemed viitavad igemehaigusele, mida põevad väga paljud. Igemehaigusi põhjustab pehme ja kleepuv hambakatt, mis koguneb hammaste pinnale. «Diabeet teeb igemehaiguse hullemaks, samuti on igemehaigust põdedes raskem veresuhkrut kontrolli all hoida,» hoiatas periodontoloogiaprofessor Paulo Camargo. Nimelt näitavad uuringud, et diabeet on igemehaiguste tekke riskifaktor ning mida raskema igemehaiguse vormiga on tegu, seda enam kahjustab see igemekude. Arvatakse, et diabeetikutel tekivad kolm korda sagedamini igemeprobleemid. «Kui patsiendi igemed veritsevad tihti ning on paistes, võib hambaarst uurida tema suguvõsas esineva diabeedi kohta,» lisas hambaarst dr Sally Cram.

Reflukshaigus. Tegu on haigusega, mille puhul toimub maosisalduse tagasiheide söögitorusse. Happeline maosisu tekitab halba hingeõhku olenemata sellest, kui oled ka äsja hambad ära pesnud. Vahel võib haigus kulgeda kergemate sümptomitega, nii et maosisu tagasiheide toimub vaid magades ning inimene polegi sellest teadlik. Ajapikku hakkab see aga hambaid kahjustama, sest hape söövitab hambapinda ning põhjustab hammaste erosiooni. Ka seda on hambaarstidel patsiendi suus kerge märgata, raskemal juhul paistab see silma ka teistele inimestele.

Söömishäired. Siin peitub sarnane põhjus nagu reflukshaigusel puhulgi. Nii anoreksia kui ka buliimia puhul on inimene enamasti toitainete vaeguses. Kaltsiumi-, raua- ja B-vitamiinide puudus võib põhjustada hammaste lagunemist, igemehaigusi kui ka suukuivust. Kuna buliimik oksendab sageli, kahjustab happeline okse samuti hambapinda ning põhjustab hammaste erosiooni. See omakorda võib muuta hammaste värvust ning muuta need tundlikuks. Pole ka haruldane, et oksendajatel muutuvad hambad suure happesisalduse tõttu nii nõrgaks, et hakkavad lagunema. See on juba silma paista nii hambaarstidele kui ka lähedastele.

Luuhõrenemine. Logisevad hambad ning taanduvad igemed võivad anda märku, et luutihedus hakkab vähenema ning see võib viia osteoporoosi ehk luuhõrenemiseni. Arvatakse, et osteoporoosi põdevatel naistel kukuvad hambad välja kolm korda sagedamini kui neil, kelle luud on korras.

Tsöliaakia. USA riikliku terviseinstituudi hinnangul on asjaga kursis olevatel hambaarstidel unikaalne võimalus aru saada, et patsiendil võib olla tsöliaakia ehk raskekujuline gluteenitalumatus. Haigus võib mõjutada ka hambaid, põhjustades muutusi hambaemailis. See võib muuta hammaste värvust, tekitades hambapinnale kollaseid või pruunikaid plekke, samuti jätta hammastele triipe. Need defektid on sümmeetrilised ning tekivad tavaliselt lõike- ja purihammastele. Tsöliaakiaga võivad kaasneda ka suuhaavandid, keele muutumine punasemaks ja siledamaks ning suukuivus.