Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Mida räägivad su tervise ja surmariski kohta sügavad kortsud laubal (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Laup võib anda vananemisest ja südame - veresoonkonna probleemidest märku juba varakult, sest sealsed veresooned on väiksed ja tundlikud muutustele.
Laup võib anda vananemisest ja südame - veresoonkonna probleemidest märku juba varakult, sest sealsed veresooned on väiksed ja tundlikud muutustele. Foto: PantherMedia/Scanpix

Euroopa Kardioloogia Seltsi peetud konverentsil esitleti uurimust, mille kohaselt on sügavate laubakortsudega inimestel oluliselt suurem tõenäosus surra südame- ja veresoonkonna haigustesse.

Kõrgvererõhutõbi ja kõrge kolesterool ei ole silmaga nähtavad riskifaktorid. Ohu hindamine silmaga hoomatavate kortsude abil võib saada tõhusaks ja odavaks algse diagnostika mooduseks, vahendab MedicalXpress uurimuse autori, professor Yolande Esquirol`i arvamust.  

Eelnevad uuringud on vaadelnud erinevaid silmaga täheldatavaid vananemise märke seoses südame – ja veresoonkonna haiguste tõenäosusega, ja on jõutud selgusele, et kanavarvastel silmade ümber ei ole seost kõrgema südamehaiguste riskiga. Küll aga on leitud näiteks positiivne korrelatsioon meeste kiilaspäisuse, silmakottide ja südamehaiguste vahel.

Käesoleva uuringu autorid uurisid lauba horisontaalseid kortse ja nende seost südame – veresoonkonna haigustega, ning värbasid uuringusse terved osalised vanuses 32, 42, 52 või 62. Arstid hindasid nende tervislikku seisukorda ja määrasid igale uuritavale skoori ka nende laubakortsude sügavuse järgi – nullskoor tähendas, et osaleja nahk oli sile ja kolm märkis sügavaid laubakortse. Vaatlusaluseid jälgiti 20 aasta vältel. Selle aja jooksul suri neist 233 erinevatel põhjustel. Inimestel, kelle laubakortsude skoor oli kaks või kolm, oli kümme korda kõrgem tõenäosus surra kui nullskooriga kortsuvabadel inimestel.

Uurijad pakuvad, et selle seose taga võib olla ateroskleroos või arterite jäigemaks muutumine veresoonte sisse tekkivate naastude tõttu. Nii ateroskleroosis kui kortsude tekkes mängivad suurt rolli muutused kollageeni valkudes ja oksüdatiivne stress. Laubas asuvad veresooned on nii väikesed, et on tundlikumad ka naastude tekkele, mistõttu laup annabki esmalt märku organismi vananemisest ja südame-veresoonkonna hädadest.

Tagasi üles