Tervisenõu: kas kookosõli on mürk või supertoit?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kookosõli.

FOTO: Ivanna Grigorova / PantherMedia / Scanpix

Hiljuti levis eri meediakanalites maineka Harvardi Ülikooli professori tõdemus, et paljukiidetud kookosõli pole muud kui puhas mürk. Toome ka Eesti eksperdi abil selgust, kuidas lugu kookosõliga tegelikult on ning kui tihti maksab seda tarbida.

Vastab Tervise Arengu Instituudi spetsialist ja toitumisnõustaja Kristin Salupuu:

Hea tervise jaoks võiks toidurasvad moodustada umbes 25-35 protsenti päevasest energiavajadusest. 2000 kcal energiasoovituse juures võiks seega keskmine rasvade saamine olla umbes 65 grammi, millest küllastunud rasvhappeid 22 grammi, monoküllastumata rasvhappeid 22-44 grammi ja polüküllastumata rasvhappeid 11-22 grammi.

Kookosrasva mürgiks nimetamine on samasugune liialdamine nagu ka selle supertoiduks tembeldamine. Juba kaks supilusikatäit õli annab rohkem küllastunud rasvhappeid kui on päevane soovitus (2000 kcal energiavajaduse juures), seega kui selle maitse tõesti meeldib, võiks seda tarbida väikestes kogustes ja mitte väga tihti.

Kuigi kookosrasvas leiduvatest rasvhapetest moodustavad lõviosa keskmise ahelapikkusega rasvhapped, millega tihtilugu kookosrasva kasulikkust põhjendatakse, siis ligikaudu 50 protsenti moodustab sellest lauriinhape. Selle mõju organismis on aga sarnane pika ahelaga rasvhapetele. Viimaste liigset tarbimist on seostatud suurenenud vere LDL-kolesterooli tasemega ja seeläbi suurenenud riskiga haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse. Kusjuures osaline küllastunud rasvhapete asendamine toidus polüküllastumata rasvhapetega vähendab südame- ja veresoonkonnahaiguste riski.

Kuigi inimestele meeldib otsida lihtsaid lahendusi, siis kui miski näib liiga hea, et tõsi olla, siis tavaliselt nii ongi. Kahjuks ei käi asjad elus nii lihtsalt, et kookosrasva tarbimine aitab põletada keharasva, langetada vere kolesteroolisisaldust ja soodustada mõtlemisvõimet - kõike eelpool nimetatut on võimalik saavutada lähtudes toitumisel toitumis- ja toidusoovitustest, olles füüsiliselt aktiivne ja puhates piisavalt.

Mis on rasvad?

Rasvad koosnevad rasvhapetest, mida vastavalt süsinikahelavaheliste sidemete alusel jaotatakse küllastunud rasvhapeteks, monoküllastumata rasvhapeteks ja polüküllastumata rasvhapeteks.

Küllastunud rasvhappeid on rohkem loomset päritolu toidus, näiteks lihas ja piimatoodetes, aga ka palmi- ja kookosõlis. Mono- ja polüküllastumata rasvhapped on ülekaalus taimset päritolu toidus, näiteks oliiviõlis, pähklites ja seemnetes. Heaks polüküllastumata rasvhapete allikaks on ka rasvane kala.

Süsinikahela pikkuse alusel liigitatakse rasvhappeid lühikese ahelaga rasvhapeteks (süsinikahelas on kuni 6 C-aatomit), keskmise ahelaga rasvhapeteks (süsinikahelas on 8-14 C-aatomit), pika ahelaga rasvhapeteks (süsinikahelas on 16-20 C-aatomit). Rasvhapete lahustuvus vees väheneb süsinikahela pikenedes, mistõttu lühikese ja osa keskmise ahelaga rasvhapete imendumine organismis on erinev.

Lühikese ahelaga ja osad keskmise ahelaga rasvhapped imenduvad otse verre ja kanduvad edasi maksa, alates 12 C-aatomiga süsinikahelaga rasvhapped (lauriinhappest) ei imendu otse verre, neist moodustatakse soolehattudes külomikronid, mis viiakse lümfisüsteemi kaudu rinnajuhasse ja sealt edasi veenide kaudu vereringesse.

Tagasi üles