Eesti teadlased hakkasid liha valmistama hernestest

Eesti teadlaste tööpõld. Toidu - ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses töötati välja hernevalgust taimne liha. Foto: Toidu - ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

Eestlase toidupüramiid on pööratud pahupidi – köögivilju tarbitakse liiga vähe, ehkki neid peaks menüüs olema valdavalt. Söögilauda kroonivad lihatooted, mida eksperdid soovitavad tarbida kolm-neli korda väiksemas koguses. Eesti teadlased Toidu – ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest panustasid probleemi lahendamisel ja tegid liha analoogi hernestest.

«Hernevalk on heaks alternatiiviks sojavalgule, mis on osutunud suureks allergeeniks,» tõdeb keskuses taimseid tooteid välja arendava töögrupi juht Mari-Liis Tammik. Taimne liha värvitakse näiteks peedimahlaga ja maitsestatakse tavapärasele töödeldud lihale sarnaselt.

Viimase seitsme aasta jooksul on kasvanud Eestis toodetele lisatud märgi «vegan» kasutamine seitse korda. Teadlased Toidu – ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusest loodavad lihatoodetena maitsevate taimsete toitude näol tuua rohkem köögivilju ka lihasõbra toidulauale, rääkimata taimetoitlaste ja veganite menüü rikastamisest.

Taimse liha kolesteroolisisaldus null!

Saksamaal harrastab 69 protsenti omnivooridest «lihavabasid esmaspäevi» ehk loobub lihast ja kalast ühel päeval nädalas. See tõotab tervisele olulist kasu – taimse liha kolesteroolisisaldus on null! Samas peitub tavalises lihaburgeris 55 mg kolesterooli, mis on 18% päevasest normist. Kiudaineid ei sisalda näiteks McDonalds`i lihaburger üldse. Vegan alternatiivist saab seda kätte kolm grammi, mis on 12 protsenti päevasest kiudainete vajadusest. Valku, C-vitamiini ja kaltsiumit sisaldab taimne «lihatoode» samuti oluliselt rohkem, rääkimata rauast, mille päevase vajaduse katab üks taimne kotletike juba 25 protsendi ulatuses. Vegantoodete soolasisaldust tuleb aga jälgida, sest seda võib olla lisatud maitse elavdamiseks ohtralt.

Eestis on turule tulevatest piimatoodetest juba seitse protsenti taimse päritoluga. Kaerapiim aitab näiteks vähendada kolesteroolisisaldust veres, olles ka kõrge kiudainete sisaldusega. Sojapiim lisab kaitset südame-veresoonkonna haiguste ees, kookospiim aitab kaasa aju arengule ja tugevdab immuunsüsteemi, seesamiseemne piimal on antioksüdatiivne, viiruste vastane toime. Riisipiim omab põletikuvastast toimet.