Mis toimub depressioonis inimese organismis?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Depressioon.

FOTO: Mitar Gavric / PantherMedia / Scanpix

Tihti arvatakse, et depressioonis inimene lamab kodus põrandal, ulub nutta ega suuda kodust väljuda. Siiski on tegu väga keeruka häirega, millest annavad märku ka mitmed füüsilised sümptomid.

«Enamik inimesi peab depressiooni sümptomiks kroonilist kurvameelsust. Paljud vaatavad füüsilistest sümptomitest mööda või ei teagi neid,» selgitas terapeut Maureen Werrbach portaalile List. Nii pole ka sümptomid eri inimeste puhul üheselt mõistetavad. Alljärgnevalt loetleme mõned neist, mis depressiooniga sageli kaasnevad.

Väsimus. Vahel tunneme kõik end kurnatult, kuid krooniline väsimus isegi siis, kui lähed varakult magama, võib anda märku depressioonist. «Kõige sagedamini märgatakse füüsilist kurnatust ja otsalõppenud energiat. Need sümptomid kipuvad end ilmutama pärast püüdlust probleemi lahendada või tööl paremini toime tulla; organism püüab pingega toime tulla, kuid vaimne pinge muutub füüsiliseks,» kirjeldas terapeut Shemiah Derrick.

Pingevalud. Derricku sõnul võivad paljud kogeda pingeid ja valu kaelas, seljas ja liigestes, harvemini ka rinnus koos hingamisraskustega. Mõned kipuvad seepärast isegi alateadlikult hinge kinni hoidma. Holistiline terapeut Nicolette Amarillas lisas, et mööda selgroogu jooksev valu on depressiivsete inimeste puhul väga levinud. «Alaselga kuhjuvad pinged nii välistest kui sisemistest stressitekitajatest. Kogu see pinge võib mõjuda halvasti rühile – õlad ja pea lükkuvad ettepoole ja inimene vajub norgu,» sõnas ta.

Peavalu. «Pole haruldane, et depressioon ilmutab ennast peavaludega. Depressioon mõjutab aju neurotransmittereid ja neurohormoone, mis pikemas perspekttiivis suurendavad stressireaktsioone ja põletikulisust kehas ning kogu kehasüsteemide funktsioneerimist,» tõdes kliiniline psühholoog dr Ramani Durvasula. Tugev seos on depressiooni ja migreeni vahel – migreeni all kannatajatel arvatakse olevat 2-3 korda sagedamini ka depressiooni.

Uneprobleemid. Pole olulist vahet, kas suigud väsimusest unne lõunaajal või vahid unetult lakke kell 4 öösel - kummalised uneharjumused võivad rääkida palju vaimse tervise kohta. Kliiniline terapeut Kimberly Hershenson rääkis, et väga varajane ärkamine, sage unisus, unetus või rahutu uni, mis esinevad koos kurvameeldusega ega taha kuhugi kaduda, võivad olla märgid kliinilisest depressioonist. «Kui sümptomid püsivad kauem kui kaks nädalat, tuleks abi otsida vaimse tervise spetsialistilt,» soovitas ta.

Seedehäired. Probleemid kõhuga on depressiooni ja ärevushäirete puhul sagedased, eriti just lastel ja noortel. «Paljud lapsed kogevad kõhuvalusid, mis tegelikkuses tulenevad kooli või suhetega seotud ärevusest,» tõdes psühholoog Robin Haight. Ärevushäirete ja depressiooni puhul kipuvad teatud seedehaigused, näiteks Crohni tõbi, isegi hullemaks minema.

Hajameelsus. Ülekoormus tööl või koolis ning raskused pere ja sõpradega suhtlemisel imevad meid tihti energiast tühjaks. See süvendab hajameelsust ning häirib keskendumisvõimet, pidevalt oleks justkui tunne, et pea on laiali otsas. Kui puhkepausid ja meeldivad tegevused ei aita energiat taastada ning hajevilolek kestab juba kaua, võib see ühel hetkel probleemseks osutuda.

Tagasi üles