Ligi 60 protsenti tööealistest elanikest põeb luu- ja lihaskonna haigusi

Liigesehaigused panevad abivahendeid kasutama. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Täna toimuval reumafoorumil avalikustatud uuringust nähtub, et meil kannatab luu- ja lihaskonna vaevuste all ligi 60 protsenti tööealisest elanikkonnast, mis on Euroopas üks kõrgemaid näitajaid.

Täna esitletud Work Foundationi uuringu «Töövõimeline Eesti» koostamist juhtinud Ksenia Zheltoukhova sõnul vähendavad luu- ja lihaskonna vaevused tuhandete Eesti inimeste töövõimet ja panust maksumaksjana. Ta lisas, et aastal 2009 oli pikaajaliste käe-, jala-, selja- või kaelaprobleemide tõttu töövõime piiratud 59 protsendil siinsetest töötajatest.

Mullu registreeriti tööealise elanikkonna hulgas enam kui 95 000 luu- ja lihaskonna haigusjuhtu, millest tingitud otsesed kulud ulatusid peaaegu 400 miljoni euroni. 2008. aastal maksti meil töövõimetuse hüvitist kokku 6,4 miljoni tööpäeva eest, kusjuures luu- ja lihaskonna haigused moodustasid sellest 16 protsenti.

Uuringu andmetel on Eestis luu- ja lihaskonna vaevused töövõimetuse põhjusena kolmandal kohal südame- ja veresoonkonna haiguste ja vähi järel. Zheltoukhova sõnul aitaks varajane sekkumine koos läbimõeldud taastusraviga vähendada riigi sotsiaalkulutusi miljonite eurode ulatuses ja hoida lisanduvate maksulaekumiste kaudu ravikindlustussüsteemi toimivana.

Ehkki inimesi invaliidistavate liigesepõletike ravis on kasutusele võetud tõhusad bioloogilised ravimid, saab meil neid vaid väike osa abivajajaist ning ka taastusravi on ebapiisav. Praxise tervishoiupoliitika programmi juhi Ain Aaviksoo sõnul paneb imestama, et riik on valmis kulutama liigesepõletike all kannatavate inimeste töövõimetusopensionideks rohkem raha kui bioloogilisele ja taastusravile kokku. Nimelt maksis riik mullu bioloogilise ravi eest 3,1 ja taastusravi eest 0,66 miljonit eurot, töövõimetuspensionideks aga 4,4 miljonit eurot.

Reumatoloogia seltsi esimehe Tõnu Peetsi sõnul vajaks meil bioloogilist ravi 3000 liigesepõletiku haiget, seda saab aga vaid 450 haiget. «Ülejäänute liigesed hävivad endise kiirusega, need inimese kaotavad töövõime ja invaliidustuvad,» selgitas ta.

Peetsi sõnul on ennekuulmatu, et meie haigekassa nõuab reumatoidartriidi haigetelt maailma kõige rangemaid bioloogilise ravi alustamise kriteeriume, mis on aegunud ja vastuolus arsti eetikaga ning ei vasta ka rahvusvahelistele ravijuhenditele.

Haigekassa ravimiosakonna juhataja Kaie Mõtte põhjendas seda niigi pikkade järjekordadega ja teatas, et 2012. aastal ei muutu selles osas kahjuks midagi ja kriteeriumid ravi alustamiseks jäävad samaks.