/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/10/28/810948t1hc47b.jpg)
Arstide eetikakomisjoni liige, psühhiaater Andres Lehtmets rääkis tänasel arstide liidu eetikakonverentsil, et arst ei peaks kolleegiga probleemi tekkimisel ajakirjanduse poole pöörduma.
Lehtmets: arst ei tohiks varjata kolleegi vigu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lisaks kurtis ta äri tungimise üle tervishoidu. Lehtmetsa sõnul on kollegiaalsusel arsti töös oluline roll täita. Juhul, kui arst märkab kolleegi töös vigu, peab ta sellest teavitama tema juhendajat (ülemust) või arstide liitu.
Patsientide huvide esikohale seadmise kõrval on Lehtmetsa sõnul arstide töös olulisel kohal ka kollegiaalsus, sest arstid töötavad kollektiivis ja vajavad sageli teistega konsulteerimist. Seetõttu ei tohiks arst varjata ka kolleegi vigu, vaid peaks alati sekkuma, kui näeb eksimusi.
Tänapäeva tervishoius on arstieetika põimunud ärisuhetega. Strateegilisi otsuseid ei tee tavaliselt arstid, näiteks haigekassa ja ministeerium, rääkis Lehtmets.
Ta lisas, et suurhaiglate juhtimine politiseerub meil üha enam ning see hõlmab juba ka kliinilist juhtimist. Näiteks ei korraldata enam haiglates läbipaistvaid ja avalikke konkursse juhtide leidmiseks, mis võtab noortelt tohtritelt motivatsiooni. Juhtimine käib sageli vaid äripõhimõtteid järgides.
Psühhiaatri sõnul pole tänapäeval arst tervishoius enam ainuotsustaja. Kõiki suhteid ei saa paika panna turureeglite järgi. Kõik see tähendab, et eetilisi väljakutseid on tervishoius väga palju.