/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/10/28/811006t1hfebf.jpg)
ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk ütles arstide eetikakonverentsil, et ajakirjanikud peavad arvestama, et arst on eriline allikas ja ta ei saa alati kohe kommentaari anda.
Tammerk: arst on ajakirjanikule eriline allikas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tammerk rääkis, et patsiendid otsivad sageli hätta sattudes väljundit ajakirjandusest. «Ajakirjanduse ülesanne on kaitsta üksikisikut kui nõrgemat poolt. Seetõttu võetakse patsientide kaebusi tõsiselt. Kuid ajakirjanikul on kohustus jälgida, et ilmuv teave ei oleks ühekülgne, kontrollimata ja tendentslik,» rääkis ta.
Tammerki sõnul on online-meedia orienteeritud klikkidele ja kiirus on tähtis. Vahel ei saa nii kiiresti teise poole kommentaari kui vaja oleks, aga see ei tähenda, et võib avaldada ühekülgset infot. «Enamasti ei selgu hiljem, miks oli vaja just sel ajal avaldada ja ilma kommentaarita. Teine pool tuleb ära kuulata ja anda talle vastamiseks mõistlik aeg. Arst ei ole poliitik ja ei saa alati kohe vastata. Teiseks ei saa arst alati ka kogu infot välja anda.»
Ta lisas, et ajakirjanik peab arvestama, et arst on väga eriline allikas. Vahel ei võta meedikud ja raviasutused aga ajakirjanike päringuid tõsiselt, pole avatud suhtluseks. Sel juhul võiks küsida nõu arstide või haiglate liidult.
Tammerk ütles, et ka meedikud võiksid mõista, et osa väljaandeid saab oodata ja osa ei saa oma väljaande spetsiifikast lähtuvalt. «Ajakirjanik peab olema inimene, aga teadma ka reegleid. Kõhutunne üksi ei päästa.»
Ajakirjanduseetika eksperdi sõnul on eetikakoodeksid kõigis valdkondades vajalikud, sest need ühendavad sama eluala inimesi ja võtavad kokku valdkonna hea tava.