Ülevaade: millised vaktsiinid peavad olema tehtud koolilapsele?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vaktsiin. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Justin Sullivan / AFP / Scanpix

Terviseamet tuletab meelde, et uue kooliaasta eel on mõistlik heita pilk ka lapse vaktsineerimiskalendrisse.

Enne esimesse klassi minekut peaks perearsti juures ära tegema vaktsiini, mis annab kaitse difteeria, teetanuse, läkaköha ja lastehalvatuse vastu. Kui mingil põhjusel on jäänud laps nende haiguste vastu perearsti juures vaktsineerimata, siis võib kaitsesüsti teha vanema nõusolekul ka kooli tervishoiutöötaja.

Laps, kelle puhul on järgitud riiklikku vaktsineerimiskava, on saanud kooli alguseks kaitse lisaks nimetatud haigustele ka tuberkuloosi, B-hepatiidi, leetrite, mumpsi ja punetiste ning hemofiilusnakkuse vastu. Kooliteed alustava või kooli vahetava lapse muude dokumentide hulgas peaks olema väljavõte lapse tervisekaardist, kuhu on kantud kõik lapsele juba tehtud vaktsineerimised. Kui laps on saanud või saab tuleva kooliaasta jooksul 13-aastaseks, siis seisab tal ees korduvvaktsineerimine leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.

12-14-aastaseid tütarlapsi vaktsineeritakse kooli ajal HPV ehk inimese papilloomiviiruse vastu, mis aitab ennetada emakakaelavähki. 15–17-aastastele pakutakse võimalust uuendada kaitset difteeria-teetanuse ja läkaköha vastu. Noorukitele, kes on vanemad kui 17 aastat ja kel on mingil põhjusel jäänud kaitse uuendamata, peaksid esimesel võimalusel pöörduma kooli tervishoiutöötaja või perearsti poole.

Kõik vaktsineerimiskava vaktsiinid tehakse lastele tasuta. Vaktsineerimisele eelneb alati vanema nõusoleku küsimine. «Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, see on võimalus, mida riik pakub oma elanikele nende kaitsmiseks vaktsiinvälditavate haiguste vastu,» selgitas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Kui õigel ajal tegemata jäänud leetrite, mumpsi, punetiste ja difteeria, teetanuse ning läkaköha vastast vaktsiini on võimalik tasuta teha kuni kooli lõpuni, siis HPV-nakkuse vastast kaitset pakutakse ainult ja üksnes 12-14-aastastele tütarlastele. Kaitse saamiseks on selles eas tüdrukutele vaja teha kaks vaktsiinisüsti, mille hüvitab riik. 15-aastaste ja vanemate HPV-vastane vaktsineerimisskeem koosneb vaktsiini kolmest annusest ja seda riik ei rahasta.

«Kaitse saamine erinevate nakkushaiguste vastu või kaitse uuendamine on äärmiselt oluline. Selle aasta leetripuhang Saaremaal kinnitas, et kergesti levivasse nakkushaigusse haigestusid kaitseta või puuduliku kaitsega, vaid ühe vaktsiinidoosi saanud inimesed. Küllaldase kaitse leetrite, mumpsi ja punetiste vastu tagab vaktsiini kaks annust,» rõhutas Filippova. Esmakordselt vaktsineeritakse Eestis kehtiva kava kohaselt leetrite vastu 1-aastaseid lapsi, kordusvaktsineerimine viiakse läbi 13. eluaastal.

Difteeria ja teetanuse vastast kaitset tuleb uuendada iga kümne aasta järel, vaktsineerimisega tuleb kindlasti jätkata pärast kooli oma perearsti juures. «See on ainus vaktsiin, mis on tasuta ka täiskasvanutele,» tuletas Filippova. Oluline on mainida, et kooli ajal tehtaval vaktsiinil on lisakomponent, mis annab kaitse ka läkaköha vastu. «Läkaköhavastase kaitse uuendamine noorukieas on tähtis, kuna näiteks 2017. aastal nakatus Eestis läkaköhasse 56 inimest, kellest 42 olid noored täiskasvanud vanuses 20 aastat või enam,» lisas ta.

Tagasi üles