Elundivahetussüsteem otsib esindajat

Foto: Kalev Saar

Tuleval aastal plaanib riik liitumist rahvusvahelise elundivahetussüsteemiga. Eestit tahavad selles esindada nii kliinikum kui ka regionaalhaigla, neist viimane haiglateüleselt, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

Tartu ülikooli kliinikum võtaks hea meelega riikliku siirdamiskeskuse kohustused tervikuna enda kanda. Tallinnas asuv Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) taotleb aga haiglateülese keskuse loomist, kus neilgi oleks kandev roll.

Praegu korraldab Eestis elundidoonorlust kliinikumi juures tegutsev transplantatsioonikeskus. Ka elundite siirdamisi tehakse kliinikumis, kus on enam kui 40-aastane kogemus nii kirurgilises tegevuses kui ka vahetus siirdamisjärgses ravis. Kliinikumis on moodne koesobivuslabor, millele praegu taotletakse Euroopa Immunogeneetika Föderatsiooni akrediteeringut.

Samuti on just kliinikum siiani hoolitsenud neeruvahetuse eest Läti ja Leeduga. Seetõttu peab kliinikumi esindaja loogiliseks, et nad jätkavad edaspidigi kogu Eesti elundivahetuse ja -siirdamise koordineerimist.

Haigla transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall rõhutab, et kliinikum on väga tänulik kõigile senistele koostööpartneritele abi ja toetuse eest selles keerukas valdkonnas. Üks olulisemaid partnereid on olnud regionaalhaigla.

PERHi juhid ongi teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku haiglateülese siirdamiskeskuse loomiseks ja transplantatsiooni infosüsteemi arendamiseks. Tegu oleks üksusega, mida hakkaks koordineerima sotsiaalministeerium.

Regionaalhaigla nõus ümberkorraldustega

Võrdse partnerluse tagamiseks kliinikumiga on regionaalhaigla avaldanud valmisolekut ümber korraldada oma siirdamistegevuse struktuur. Tallinna suurhaigla võtaks aluseks kliinikumi transplantatsioonikeskuse malli ja tugineks Põhja-Eesti Verekeskuses loodud laboratoorsele ja kvaliteedisüsteemide haldamise alasele võimekusele, märkis PERHi¬ pressiesindaja Inga Lill. Ta rõhutas, et koostöö kliinikumiga peab kindlasti jätkuma, et moodustada vajalikes valdkondades ühised ravimeeskonnad.

Virge Palli sõnul võib rahvusvaheliselt tunnustatud siirdekeskuseks olla nii üks riiklik asutus kui ka süsteem. Viimane tähendab, et funktsioonid on mitme keskuse või asutuste vahel jagatud, nii nagu regionaalhaigla soovibki. See eeldab vastutusala väga täpset sätestamist seadusega.

«Olema peab selgus, kes vastutab rahvusvahelise elundivahetuse eest ning kes tagab, et doonorid on nakkuste suhtes eelnevalt uuritud, et laborid on nõuetekohased jne. See tähendab, et vastutused-kohustused peavad olema kirjas,» selgitab Pall. «Kui rääkida kvaliteedist, on ühest transplantatsioonikeskusest Eestis küll.» Tema kinnitusel ei välista aga Tartu, et tulevikus siiratakse südameid kahe suurhaigla koostöös: «See on mõeldav.»

Esimene südamesiirdamine võiks tema sõnul toimuda 2013. aastal. Siiski leiab ta, et ainult ühe elundi siirdamine eraldi keskuses, mis peab dubleerima kõike, nii valve-, laboripersonali jms, on Eesti oludes selge ressursi raiskamine. Eesti pindala on väike ja vahemaad lühikesed.

Haigekassa kaldub ühte keskust eelistama

PERHi esindaja leidis, et ühise meeskonnaga siirdamine kahes keskuses on igati ratsionaalne, kuna siis ei pea organit või retsipienti transportima oma asukohast Tallinnast Tartusse või vastupidi.

«Näiteks doonorisüdamete puhul on transpordiks kulutatav aeg südame funktsiooni taastumise aspektist kriitilise tähtsusega,» ütles Inga Lill. Ta lisas, et koostöö tagaks siirdamiseks vajaliku valmisoleku iga päev.

Siirdamiste rahastaja haigekassa kaldub siiski ühe keskuse loomise poole. «Arvestades Eesti suurust on mõistlik, et transplantatsiooni koordineerimine oleks koondatud ühte keskusesse,» edastas kõneisik haigekassa seisukoha. Kas see võiks olla kliinikumis või haiglateülene, jätavad nii haigekassa kui ka sotsiaalministeerium täpsustamata. «See on valiku küsimus, mis edasi saab,» ütleb ministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ingrid Ots-Vaik.

Otsus ühe, kahe või ühe haiglateülese elundisiirdamiskeskuse kasuks peab sündima lähikuudel. Samal ajal valmistatakse ette Eesti seaduste ühtlustamist Euroopa Parlamendi direktiiviga. Eesti peab oma õigus- ja haldusnormid direktiiviga kohandama hiljemalt 27. augustiks 2012.

«Reguleerimata on retsipientide ootelehe ja ootejärjekorra pidamise kriteeriumid ja kord, samuti siirdamiskeskuse, doonorihaigla koordinaatorite pädevuse ja andmekogude teema,» selgitas ministeeriumi ametnik Ingrid Ots-Vaik. «Tegelikult tuleb leppida kokku, kuidas siirdamine Eestis üldse toimub.» Selleks on loodud kolm töörühma: ajusurma diagnoosimise, andmekogude ja pädevuse töörühm, kes peavad ettepanekud ministeeriumile esitama detsembris.