/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/03/6307913t1h21e1.jpg)
Hemorroidid on sageli esinev tervisemure, mille puhul võib olla piinlik arsti jutule pöörduda. Mida kauem aga venitada, seda hullemaks olukord läheb. Teeme ülevaate, kuidas toimub ravi ning kas peaks kartma hemorroidide operatsiooni?
Tervisenõu: kuidas ravitakse hemorroide?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hemorroidide ravist ja operatsioonist kirjutab üldkirurg dr Airi Tark:
Hemorroidide ehk pärasoole veenikomude kirurgiline ravi on arenenud aastatega lihtsast ligeerimisest ja hemorroidektoomiast väheminvasiivsete ja vähemvalulike protseduurideni. Kõik patsiendid ju soovivad, et taastumine oleks võimalikult kiire ja lihtne.
Ainult umbes kolmandik hemorroididega inimestest vajab kirurgilist või agressiivset sekkumist. See peaks olema kaalutletud otsus nii patsiendi kui ka arsti poolt, mille juures tuleb arvestada nii hemorroidide tekkemehhanismi, kestvust, sümptomite esinemissagedust. Samuti on tänapäeval oluline, millega patsient muidu tegeleb (töö, vaba aeg) ja tema operatsioonijärgsed ootused.
Meeldetuletuseks - hemorroidide peamised sümptomid on veritsus defekatsioonil (kõht käib läbi, veri jääb paberile), valu, veenikomu väljalangemine pärakust, sügelus. Kui hemorroid kasvab väga suureks, võib välja kujuneda ka tõeline roojapidamatus - suured veenikomud takistavad sfinkteril sulgumist.
Parim hemorroidide ravi on loomulikult ennetus - kehakaal kontrolli alla, mõõdukas kehaline aktiivsus, kõhukinnisuse vältimine, pikalt istumise vältimine jne. Lokaalsed salvid ja küünlad apteegist annavad tavaliselt lühiajalise leevenduse valule ja ärritusele, kuid veenikomud lihtsalt määrimisest kindlasti ära ei lähe.
Hemorroidide ravis on kaks varianti - kirurgiline ja mittekirurgiline. Ravimeetodi valikul arvestatakse hemorroidide suurust ja jagatakse need nelja erinevasse staadiumisse. Samuti arvestatakse hemorroidide asetsust - eristame välimisi ja sisemisi hemorroide.
Mittekirurgilistest meetoditest on levinuimad kummiligatuuride asetamine ja skleroteraapia, mida saab efektiivselt ja suhteliselt valutult kasutada 1.-2. staadiumi hemorroidide puhul, mõningatel juhtudel ka 3. staadiumil. Samuti kasutatakse laserravi ning ultraheli-hemorroidektoomiat ja ka hemorroidaalarteri ligeerimist. Neid protseduure tehakse tavaliselt päevakirurgias või siis lihtsalt polikliiniku vastuvõtu käigus.
Kolmanda ja neljanda staadiumi hemorroidide puhul kasutatakse enamasti tavapärast, traumaatilist operatsiooni, kus eemaldatakse komu kas elektrinoaga või muid kuumutamismeetoideid kasutades. Välimiste hemorroidide puhul on ainuvõimalus kirurgiline eemaldus.
Milline meetod on parim konkreetsele patsiendile? Lõplik otsus tehakse arstikabinetis patsiendi ja arsti koostöös. Selle haiguse juures on kliiniline ülevaatus väga oluline ning ilma arsti konsultatsioonita sellest hädast kahjuks lahti ei saa.