Psühholoogiaprofessor: poodlemine ja lohutussöömine võivad viidata tööstressile

Ülesöömise tingib tihti tööstress. Foto: Shannon Fagan / Panthermedia / Scanpix

Tööstressi kõige suurem põhjus on suhted kolleegide ja ülemustega, sõnas Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmann tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».

Uuringud näitavad, et Eestis põeb tööstressi vähemalt pool töötajaskonnast, mistõttu on arvutatud kokku majanduslik kahju, mida motiveerimata töötaja kaasa toob. Tööstressi põhjustega edukal tegelemisel saab kasvatada kasumit 2,5–10 protsenti SKT-st, sest töötajad on rahul, püsivad tervena ega tegele tööl küberlogelemisega.

Liigsed tööpinged võivad avalduda mitut moodi, kuid tuntumad neist on järsku tekkiv rahulolematus tööga, tulemuslikkuse langus ning rollikäitumise muutus – pingeid hakatakse partneri peal välja elama, näiteks õpetaja õpilase peal või arst patsiendi peal. Väga oluline tunnus on unehäired, samuti närvilisus.

«Lisaks on veel kaks huvitavat sümptomit – esimene neist on lohutussöömine ja teine poodlemine – kui ikka inimene tormab kaubanduskeskuses ringi kiirusega 50 eurot tunnis, on see märk,» rääkis Teichmann. Rahulolematust ei tasu maha suruda ega eitada, sest sellisel juhul seistakse silmitsi psühhosomaatiliste haigustega, mis võivad viia tõsiste tervisemuredeni.

Tööstressi kolm kõige suuremat stressorit on suhted tööl, liiga kiire töötempo ja oskamatus pereelu ja tööelu ühendada ehk teisisõnu võetakse väga palju tööd koju kaasa. Tööpingetega toimetulek toimub kahel tasandil – inimene ise saab esmaabi korras tarbida kultuurivitamiini või muud meelepärast teha ja tuleviku tarbeks suhtlemise kunsti õppida, tööandja peab aga stressoritega süsteemselt tegelema.

«Mõnes ettevõttes olen leidnud 60–100 eri stressorit, mis kombineeruvad viie-kuue kaupa iga inimese puhul erinevalt, kuid selge on, et kõiki stressoreid ära keelata ei saa ja töötajal tuleb vähemalt osaliselt olukorraga ka leppida,» sõnas Teichmann.

Tööstressi probleemi on teadvustanud ka riik, alates 1. jaanuarist hakkab kehtima muudatus töötervishoiuseaduses, mille järgi peab tööandja kaardistama eri stressorid ja nendega tegelema. Väiksematele ettevõtetele on tööpsühholoogid välja töötamas nutikat abivahendit - interaktiivset süsteemi, kus töötajate küsimustiku alusel on võimalik analüüsiks vajalikud andmed lihtsalt kätte saada.

Kuula raadiosaadet siit.