Ravimiseaduse muutmine on plaanis, kuid mitte ravimite poemüügi pärast

Käsimüügiravimite väljaspool apteeke müügi uuringu esitlusel osalesid ka riigikogu liikmed Reet Roos ja Margus Tsahkna ning konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

FOTO: Peeter Langovits

Käsimüügiravimite lubamisest poodidesse ja bensiinijaamadesse on räägitud juba aastaid. Nüüd, mil seisab ees ravimiseaduse muutmine, on teema taas tugevalt päevakorral.

Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on lähiajal plaanis ravimiseaduse muutmine, kuid seda teistel põhjustel kui ravimite poodi lubamine. Plaanitavad muudatused on seotud ühe Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega, samuti on arutluse all e-apteegi seadustamine. Ravimitootjate liidu pingutused algatada just praegu diskussiooni ka ravimite poes müümise idee ümber annavad tunnistust firmade lootusest, et ehk võetakse nendegi soov seaduse muutmisel arvesse.

Juba paar aastat tagasi konkurentsiameti poolt välja käidud idee ülessoojendamiseks tellis ravimitootjate liit uuringu, mida esitleti avalikkusele eile. Uuringust selgus ootamatult, et idee vastaseid on viis protsenti rohkem kui pooldajaid. Tulemus üllatas ka uuringu esitlusel viibinud riigikogu sotsiaalkomisjoni esimeest Margus Tsahknat, kes enda sõnul ei uskunud, et Eesti inimesed nii konservatiivsed on.

Ravimitootjate liit ise andis pressiteates siiski teada, et ligi pooled küsitlusele vastanuist suhtuvad käsimüügiravimite müügi laiendamisse apteekidest väljaspool soosivalt, jättes mainimata, et vastu oli siiski rohkem inimesi. Nimelt oli poolt 46 ja vastu 51 protsenti küsitletuist.

Sigaretid ja nikotiiniplaastrid kõrvuti

Ravimitootjate huvi on täiesti mõistetav. Ehkki liidu juht Riho Tapfer ütles, et ega käsimüügiravimite kaubandusse paiskamine nende tarbimist kasvata, on seegi üksnes poolik tõde. Eriti suurt kasu loodetakse lõigata suitsetamisvastaste vahendite müügist.

«Kui praegu kukuvad suitsupakid sulle kassas piltlikult öeldes pähe, siis suitsetamisvastaste plaastrite ja nätsude ostmiseks tuleb apteek üles otsida,» lausus Tapfer. Ka Soome kogemus näitas, et kui suitsetamisvastased vahendid kauplustesse müügile tulid, suurenes nende müük kümnendiku võrra.

Tervise Arengu Instituudi suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm on üldiselt idee poolt, kuid näeb selles ka ohtusid. Ta tõdes, et suitsetamisest loobumiseks mõeldud plaastrid ja nätsud võiksid olla kergemini kättesaadavad. Nii saaks inimene, kes on loobumisotsuse teinud, kiiresti soetada plaastrid või nätsud ja nende otsa lõppedes kohe uued osta, sest ravi on pikaajaline ja pidev.

Kuid on ka üks «aga». «Kuna suitsetamine on sõltuvushaigus, siis eeldab sellest lahtisaamine ikkagi tervishoiutöötaja nõustamist. Ka apteekrid on selleks koolitatud ja pädevad esmatasandil nõu andma,» märkis Härm.

Samas oleks nikotiiniplaastrid ja -nätsud poes, kohe kassa kõrval sigarettidega kõrvuti Härmi sõnul hea lahendus, sest siis võib nii mõnigi suitsetaja teha impulssotsuse loobumise kasuks. Samas hoiatas ta, et ka suitsetamisvastaste vahendite pikaajaline kasutamine on sõltuvus. Näiteks on nõustamiskabinetti tulnud noormees, kes oli nikotiininätse närinud juba kaks aastat, ka on rasedad tahtnud nikotiininätse osta.

Ravimid ei ole tavakaup

Sotsiaalminister Hanno Pevkur nentis, et ravimid pole siiski tavakaup ja seda ei saa käsitleda samadel alustel vorsti- või saiamüügiga. «Eesti on seni valinud kõigi ravimite müügi apteegis ja usaldab valiku tegemisel professionaali ehk apteekrit, sest sealt ostes saab olla kindel kvaliteedis.»

Ravimimüük peab alluma kindlatele reeglitele ja selle üle peab riik järelevalvet tegema. Kui nüüd tekib juurde tuhandeid uusi müügikohti, siis tekib ravimiametil ministri sõnul raskusi neil silma peal hoidmisega.

Pevkur tunneb enda sõnul muret ka sellepärast, kas käsimüügiravimite kaubandusse minekuga ei halvene retseptiravimite kättesaadavus. Kui väikese maa-apteegi käive väheneb, võib see hoopis uksed kinni panna. Teine võimalus on, et väikeapteegid peavad sel juhul tõstma oma ravimite juurdehindlust, mis kindlasti ei ole patsientide huvides.

Olematu konkurents

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots leiab aga, et ravimimüüki saab vorstimüügiga võrrelda küll, sest mõlemad on meil erakätes. Tema hinnangul on ravimiturg kõige väiksema konkurentsiga turg Eestis üldse, sest see on kahe suure tegija käes, kes dikteerivad mängu.

Otsa hinnangul võiks kaaluda ravimiseadusega ette nähtud piirangute kaotamist üldapteegi tegevusloa andmisel. Teiseks tuleks kaotada keeld müüa käsimüügiravimeid teistes müügikohtades ehk lubada seda teatud tingimustel teha väljaspool apteeke.

Konkurentsiameti juhi sõnul võiks kaaluda ka käsimüügiravimite müüki otse tootjalt jaeketti, jättes hulgimüügi hoopis vahele. See aitaks kindlasti hindu paremini kontrolli all hoida. «Vaba konkurents on igal juhul tarbija huvides,» tõdeb ta.

Populaarne

Tagasi üles